rahvusvahelise usalduse, mille omakorda pidurdas rahvusvahelisi finantsmajandussuhteid. Majanduse seis mõjutab aga oluliselt riigieelarvet, kui majanduses ollakse edukas, siis suurenevad töötajate sissetulekud ja selle kaudu maksulaekumised. Suureneva laekumise arvelt aga on võimalik kasvatada bilansimahtu e riigieelarve mahtu. Tihti loovad valitsused headel perioodidel reserve selleks, et majanduselangusetsüklis katta tekkiv puudujääk. Tegevuse finantspoliitilised eesmärgid on läbi aja muutunud ja liberaalse tulumajanduse tingimustes on riigi ülesanne tagada kord ja julgeolek ning seega olid riigieelarve prioriteedid suunatud sisekaitsele ja riigikaitse finantseerimisele. 20.sajandil aga suurenes mõju valitsusele, et lisaks fiskaalsele eesmärgile tuleb rohkem mõjutada ka majandustegevust ning seetõttu kujuneb sel perioodil rahapoliitika üheks suunaks mittefiskaalne sihitus. Rahanduspoliitika 3 funktsiooni 1. Funktsioon.
pidurdas rahvsuvahelisi finantsmajandussuhteid. Majandus seis mõjutab aga oluliselt riigi eelarvet, kui majanduses ollakse edukas, siis suurenevad töötajate sissetulekud ja selle kaudu maksulaekumised, suureneva laekumise arvelt aga on võimalik kasvatada bilansimahtu. Tihti loovad valitsused headel perioodidel reserve selleks, et majanduse languse tsüklis katta puudujääk. Tegevuse finantspoliitilised eesmärgid on läbi aja muutunud ja liberaalse turumajanduse tingimustes on riigi ülesanne tagada kord ja julgeolek ning seega olid riigi eelarve prioriteedid suunatud sisekaitsele ja riigikaitse finantseerimisele. 20sajandil aga suurenes mõju valitsusele, et lisaks fiskaalsele eesmärgile tuleb rohkem mõjutada ka majandustegevust ning seetõttu kujuneb sel perioodil rahapoliitika üheks suunaks mittefiskaalne sihitus. Rahanduspoliitika kolm funktsiooni: 1
Kasumijaotusele pannakse suurt rõhku, töötaja otsese panuse arvestamine muutub raskemaks, seega muutuvad olulisemaks motivatsioonid. Kasumijaotuse puhul on töötajate eesmärgiks sissetulekute suurendamine, mis suurendab ka kindlustunnet. Tööandja eesmärgid oleksid ühiskondlik-poliitilised, sotsiaalpoliitilised, 57 personalipoliitilised, maksu- ja finantspoliitilised. Kasumijaotus tõstab ettevõtte tuntust, on võimalik saada kõrgema kvalifikatsiooniga töötajaid, palgakonfliktid võivad väheneda. Ametiühingute suhtumine on kahtlev, sest kardavad et töötajate solidaarsus väheneb ja nad pooldavad mudeleid, mis annavad võrdsed võimalused kõigile. Kasumijaotust võib korraldada erinevalt: *jaotada ettevõtte rahaliste tulemuste alused, seega aasta lõpus jaotatakse vastavalt töötajate tööpanusele, seda tehakse kui lõplikku palgakujundust;
annaabi.ee 
