Mõjukaks jõuks oli kodanlik intelligents, kes kasutas relvana haridust ja teadust. Intelligentsi peaprobleemiks oli tsensuur ja kodanikuvabaduste puudumine, samuti katoliku kiriku ahistus. Rikkaid kodanlasi hakkas häirima seisuslik ebavõrdsus ja poliitiliste õiguste puudumine. Revolutsiooni põhjused Valgustusideede levik Ameerika iseseisvussõja mõju Kriis majanduses Rahulolematus kuninga ja kuningannaga. Finantsistide peadirektor Necker. Louis XVI 1774-1792. Võttis ametisse finantsministri Turgot, kes oli valgustusest mõjutatud, alustas reformidega. Kaotas sisetollid ja lootis suurt kasumit. Üritas maksustada aadlikke. Tsunftisundluse kaotamine. Selle vastu olid talupojad, kes kartsid kaotada oma priviligeeritud seisundi vaba konkurentsi puhul. Kaubandus anti vabaks, kuid tootmist takistasid aheldavad feodaalsuhted. 1776 saadeti Turgot erru ja reformid tühistati. Rahanduse peakontrolöriks määrati Jacques Neckler. Ta pidi riigikassa rahapuudusest
Kolmas seisus otsustas moodustada Rahvuskogu 17. juuni 1789. seal kuulutati rahvuskogu otsused kõrgemaks kui kuninga omad. Nõuti, et kuningas ei tohi vägivallatseda ning kuninga võimu peab piirama konstitutsiooniga. Kuningas siiski üritas olukorda leevendada ning saatis Versailles'i sõjavägi, et ajada rahvuskogu laiali. See ei õnnestunud. Otsutati, et põhiseaduse väljatöötamiseks peab moodustama eraldi komitee. Jällegi oli kuningas kahe vahel laveerides. Ta vallandas tollase finantsministri Jacques Necker'i, kes oli soovitanud generaalstaatidel kokku tulla. Necker seisis kolmada seisuse huvide eest- rahvas toetas teda. Rahvas sai pahaseks. 14. juuli 1789 Bastille vallutamine revolutsiooni algus. Rahvas vallutas Bastille vangla. Rahvuskogu moodustas rahvuskaardi, mille eesmärk oli vabatahtlikest moodustada sõjavägi vastukaaluks kuninga sõjaväele. Samas ka, et rahvuskaart hoiaks korda ning toetaks rahvuskogu liikumisi.
anda. Vaatamata õukondlaste vastuseisule sai Necker oma tahtmise: vaimulikel 291 saadikut, aadlil 270 ja kolmandal seisusel tervelt 578 esindajat. Nii täitus Neckeri soov kolmandal seisusel oli 17 mandaati rohkem kui aadlil ja vaimulikel kokku. 2 Necker [ne´keer], Jacques (1732 1804) oma ajastu tuntuim pankur; oli Louis XVI teenistusel kahel korral (esimesel korral loobus kohast vabatahtlikult); kuningas keeldus talle finantsministri tiitlit andmast päritolu tõttu (ikkagi kolmas seisus); tema ametlik tiitel sellel ametikohal oli directeur général des Finances; tema suurimaks teeneks oli Generaalstaatide kokkukutsumine ja kolmandale seisusele suurema mandaatide arvu tagamine; kuningas tagandas ta ametist 11. juulil 1789, mis ajendaski Bastille' vangla vallutamise; see omakorda tähistas parlamentaarse revolutsiooni
Kolmas seisus otsustas moodustada Rahvuskogu 17. juuni 1789. seal kuulutati rahvuskogu otsused kõrgemaks kui kuninga omad. Nõuti, et kuningas ei tohi vägivallatseda ning kuninga võimu peab piirama konstitutsiooniga. Kuningas siiski üritas olukorda leevendada ning saatis Versailles'i sõjavägi, et ajada rahvuskogu laiali. See ei õnnestunud. Otsutati, et põhiseaduse väljatöötamiseks peab moodustama eraldi komitee. Jällegi oli kuningas kahe vahel laveerides. Ta vallandas tollase finantsministri Jacques Necker'i, kes oli soovitanud generaalstaatidel kokku tulla. Necker seisis kolmada seisuse huvide eest- rahvas toetas teda. Rahvas sai pahaseks. 14. juuli 1789 Bastille vallutamine revolutsiooni algus. Rahvas vallutas Bastille vangla. Rahvuskogu moodustas rahvuskaardi, mille eesmärk oli vabatahtlikest moodustada sõjavägi vastukaaluks kuninga sõjaväele. Samas ka, et rahvuskaart hoiaks korda ning toetaks rahvuskogu liikumisi.
anda. Vaatamata õukondlaste vastuseisule sai Necker oma tahtmise: vaimulikel 291 saadikut, aadlil 270 ja kolmandal seisusel tervelt 578 esindajat. Nii täitus Neckeri soov – kolmandal seisusel oli 17 mandaati rohkem kui aadlil ja vaimulikel kokku. 2 Necker [ne´keer], Jacques (1732 – 1804) – oma ajastu tuntuim pankur; oli Louis XVI teenistusel kahel korral (esimesel korral loobus kohast vabatahtlikult); kuningas keeldus talle finantsministri tiitlit andmast päritolu tõttu (ikkagi kolmas seisus); tema ametlik tiitel sellel ametikohal oli directeur général des Finances; tema suurimaks teeneks oli Generaalstaatide kokkukutsumine ja kolmandale seisusele suurema mandaatide arvu tagamine; kuningas tagandas ta ametist 11. juulil 1789, mis ajendaski Bastille’ vangla vallutamise; see omakorda tähistas parlamentaarse revolutsiooni
annaabi.ee 
