· Friedrich III kroonis end 1701 Preisi kuningaks, tuli troonile Friedrich I nime all, lõi Preisi Teaduste Akadeemia, rajas Prantsusmaa eeskujul õukonna · Brandenburgi kuurvürstiriigist saab Preisi kuningriik, pealinnaks Berliin · Võimule sai Friedrich Wilhelm I ehk Sõdurkuningas oli absolutistlik valitseja, lõi suure ja tugeva sõjaväe, kõrgeim võimuorgan oli Peadirektoorium ehk tubakakolleegium (juhtis finantsmajandust, sisehaldust), viis sisse koolikohustuse (1717), rakendas protektsionistlikku majanduspoliitikat, rajas manufaktuure) · Võimule sai Friedrich II ehk Friedrich Suur ehk Vana Fritz valgustatud valitseja, kergendas talupoegade olukorda, rajas uusi külasid ja juurutas kartulikasvatust, lasi ehitada Sanssouci lossi, edendas kooliharidust, osales Austria pärilussõjas trooni üle ja Seitsmeaastases sõjas Ptk. 10: Austria keisririik. Valgustatud absolutism
Friedrich III suutis läbi suruda enda kuulutamise kuningaks. (Friedrich I). Ta lõi 1700. Preisi Teaduste Akadeemia. Friedrich Wilhelm I 1713-1740 Preisi absolutistliku kuningavõimu looja, kes läks ajalukku Sõdurkuningana. Ta lõi suure sõjaväe. ° Marsisamm ° Sõjaväelise hariduse nõudmine ° Garnisonid armee paremaks majutamiseks ja toitlustamiseks üle maa. Pööras suurt tähelepanu riigiaparaadi täiendamisele, kõrgeim võimuorgan oli Peadirektoorium, mis juhtis finantsmajandust, sisehaldust, sõjaväe varustamist. Ka kuningas ise osales valitsemisasjade korraldamisel. Majanduspoliitikas rõhutas kaubandusbilansi tähtsust. Keelas importkangaste kasutamise. (protektsionistlik majanduspoliitika) Haridusalal pidas vajalikuks õpetada lugemisoskust. 1717. kehtestati üldine koolikohustus. Õpetajateks oli eelkõige allohvitserid. 1740-1786 Friedrich II Valgustatud absolutism. Juhtis riiki ise, suhtus eitavalt parlamenti jt esinduskogudesse.
Nimetatud abinõusid suunatakse tarbijakaitse ühingute ja seadusandluse abil. FINANTSMAJANDUS 1.Põhiseisukohad Ettevõtte finantsmajanduse põhiülesanne – ettevõttesse sissetuleva ja ettevõttest väljamineva raha liikumise kontrollimine ettevõtte maksevõimelisuse ehk likviidsuse tagamiseks. Ettevõtte võib minna pankrotti kui sissetulekud ja väljaminekud ei ole vastavuses ja tulemuseks on see, et ei suudeta täita maksekohustusi. Ettevõtte finantsmajandust loetakse tasakaalus olevaks, kui igal maksekohustuse tähtpäeval ollakse seda võimeline ka tegema, sel juhul öeldakse, et ettevõte on maksevõimeline ehk likviidne. Ettevõte peab maksma materjalide hankijatele, töövõtjatele ja teistele maksekohustuste valdajatele. Kapitalivajaduseks nimetatakse summat, mis on vajalik tootmise läbiviimiseks seni, kui ei ole veel müügist laekunud raha. Tootmisel on oluline likviidsusvalmidus
annaabi.ee 
