kõige enne ja kõige vane- mad kaubad jäävad per. lõpu kaubavarude hulka. Eestis ei kasutata. Varude arvestust käsitletakse RP seaduse § 34 lõigetes 1 ja 3-7. 4 4. Finantsinvesteeringute arvestus. Finantsinvesteeringud jaot.: 1) Lühiajalisteks (aktsiad, jm. väärtpaberid, ette nähtud edasimüümiseks järgneva maj.aasta jooksul). Lühiajal. finantsinvest. arvestusel rakend. FIFO meetodit, üldjuhul kajast. käibevarana arvest. aktsiaid jm. väärtpabereid lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või turuhind. 2) Pikaajalisteks (eesmärk hoida üle 1 aasta). Pikaajal. finantsinvesteeringud, kus investeerija osalus on alla 20% (portfelliinvesteering), kajast. soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja soetamisega otseselt seotud väljaminekutest. Sidus- ja
võlad hankijatele, maksuvõlad, võlad töövõtjatele, muud lühiajalised võlad) - PIKAAJALIS ED KOHUSTUSE D PÕHIVARA OMAKAPIT - AL FINANTSINVEST Aktsia- EERINGUD (osa-)kapital, -MATERIAALNE reservkapital, - jaotamata IMMATERIAALN kasum, E aruandeaasta kasum VARA=KAPITAL Sealhulgas kapital koosneb: VARA=VÕÕRKAPITAL (kohustused) + OMAKAPITAL Omakapital = vara – võõrkapital (kohustused) Bilansi põhivarem on järgmine: VARA=VARA SOETAMISE ALLIKAD=KAPITAL
Käibevarad, mida on vimalik kergesti rahaks muuta nimetatakse likviidseteks varadeks. Põhivarad on toodangu tootmiseks 5 rakendatavad varad, mida kasutatakse pikema aja kui 1 a vältel. Põhivarade hulks kuuluvad maa, hooned, seadmed, transpordi vahendid ja muud taolised. Põhivara koosseisu võivad kuuluda ka pikaajalised finantsinvesteeringud. Materjaalne põhivara v.a finantsinvest jaotatakse materjaalseks ja immaterjaalseks põhivaraks. Materjaalne põhivara on materjaalselt ehk füüsiliselt olemasolev vara, immaterjaalne põhivara on mittefüüsilises vormis ja selleks on asutamise ja arengu kulud, patendid, kaubamärgid, autoriõigused ja muu taoline. Materjaalen põhivara võib olla piiratud vi piiramatu kasutusajaga. Piiramatu kasutusaeg- maa. Kohustused on laenuks võetud vahendid, need on kolmandate isikute nõuded mille