käibevara suurem lühiajalistest kohustustest. 11. Kiire maksevalmiduse kordaja. Intresside kattekordaja. Näitab kui suures ulatuses on võimeline ettevõtte maksma lühiajalisi kohustusi raha abil, mitu % on sisuajalistest kohustusest kohe tasuma. Intresside kattekordaja – näitab intresside maksevõimet ärikasumi abil ehk mitu korda ületab ärikasum intresse. 12. Võlakordaja. Soliidsuskordaja. Võlakordaja näitab kapitalistruktuurist ehk siis mitu % varadest on finantseeritust kohustustega. Soliiduskordaja näitab omanike panust ettevõttesse ehk mitu % varadest on finatseeritud omakapitaliga. 13. Käiberentaablus. Varade rentaablus. Näitab müügikäivet iga rahaühiku tasuvust. Varade rentaablus näitab ettevõtte varadesse tehtud investeeringute tasuvust. 14. Omakapitali rentaablus (teada peast ka valemit). Mõõdab aktsionäride või osanike investeeringute tasuvust. Puhaskasum/omakapitaliga (NI/E) 15. Du-Pont analüüs.
Ühelt poolt oli tegemist strukturalistliku analüüsiga, teiselt poolt huvitas keel teda oma sotsiaalses aktiivsuses. Sai kuulsaks selle poolest, kui kiiresti ja efektiivselt ta deifreeris, uuris ja kirjeldas võõraid keeli. Ameerika lingvistika arengus esineb kaks olulist aspekti, mis tulenevad välistest faktoritest. Esiteks analüüsiti põhiliselt indiaani keeli, teiseks kasutati II Maailmasõja ajal lingviste deifreerijatena (see tähendas ka hilisemat head finantseeritust). Keskseks terminiks ameeriklaste käsitluses on distributsioon - keele elemendid on sõnumis kuidagi jaotatud. Uue keele deifreerimisel on esimeseks ülesandeks keele elementide kindlakstegemine, selles esines kaks protseduuri - segmenteerimine (hüpoteeside püstitamine) ja distributsioon, kusjuures distributiivne analüüs on keskne protseduur. Välja pakuti kolme tüüpi distributsioonid: - identne (kaks erinevat elementi, mis esinevad alati samas positsioonis, on ümbritsetud samade
Ühelt poolt oli tegemist strukturalistliku analüüsiga, teiselt poolt huvitas keel teda oma sotsiaalses aktiivsuses. Sai kuulsaks selle poolest, kui kiiresti ja efektiivselt ta deifreeris, uuris ja kirjeldas võõraid keeli. Ameerika lingvistika arengus esineb kaks olulist aspekti, mis tulenevad välistest faktoritest. Esiteks analüüsiti põhiliselt indiaani keeli, teiseks kasutati II Maailmasõja ajal lingviste deifreerijatena (see tähendas ka hilisemat head finantseeritust). Keskseks terminiks ameeriklaste käsitluses on distributsioon - keele elemendid on sõnumis kuidagi jaotatud. Uue keele deifreerimisel on esimeseks ülesandeks keele elementide kindlakstegemine, selles esines kaks protseduuri - segmenteerimine (hüpoteeside püstitamine) ja distributsioon, kusjuures distributiivne analüüs on keskne protseduur. Välja pakuti kolme tüüpi distributsioonid: - identne (kaks erinevat elementi, mis esinevad alati samas positsioonis, on ümbritsetud samade
annaabi.ee 
