õppurit. Põhilise osa erivajadustega õppuritest moodustasid vaimupuudega inimesed (166). Astangu Toimtulekukeskuses õppis lisaks veel 104 õpilast. Puudega õpilased õppisid talupidamist, majapidamist, infotehnoloogiat, sotsiaaltööd, lastehoidu, puhastustöid, maalritööd, kalandust, mööblirestaureerimist, kergerõivaste õmblemist, pagar-kondiitri erialal jne . 1996. aastast on 125 puudega inimest osalenud tööturuameti poolt finantseeritavates õppeprogrammides, kokku 22 erineval kursusel. Enamasti õpiti arvutikursustel, kaks isikut õppis raamatupidamist, kolm masseerimist. Õpiti veel puussepa ja maalritööd, turismi, pangandust, lillekasvatust ja pesumaja töid. Viimastel aastatel on puudega inimesed moodustanud 2-3% neist, kes on saanud tööturukoolitust. Ei leidu ju teatavasti inimest, kes ei tahaks ennast vajaliku ja kasulikuna tunda ning teistega võrdsena
Igal koolipiirkonnal on nõukogu, mis juhib teatud maakonna või linna piires üldhariduspoliitikat. Nõukogu liikmed nimetab tavaliselt kohalik omavalitsus. Ühe kooli piires on administreerijaks siiski kooli direktor. Põhi- ja keskkool kestavad kokku 12 aastat. Üldiselt jaguneb üldharidus kolmeks osaks: 6 aastat põhikooli, 2 aastat junior high keskkooli ja 4 aastat senior high keskkooli. Kuid ka siin on palju erandeid. Kuigi osariigi eelarvest finantseeritavates üldhariduskoolides käib 85% õpilastest, on Ameerikas ka väga palju erakoole. Erakoolid on alati silma paistnud heade õpetajate, tugevate õppekavade ja väga laia õppeainete valikuga. Ka erakoolid peavad vastama teatud standarditele - esiteks koolipiirkonna nõuetele ja teiseks regionaalse akrediteerimisassotsiatsiooni nõudmistele- iga erakool on akrediteeritud regionaalse assotsiatsiooni poolt. Väga populaarsed eriti välismaalaste seas on internaatkoolid
See juhtum jõudis 1988 aastal föderaalkohtusse ning siiani rõhutatakse, et kui pettus ei oleks avalikuks tulnud oleksid uurimuse tulemustel olnud kaugeleulatuvad mõjud vaimse alaarenguga inimeste ravile ning neid puudutavale poliitikale. 1986. aastal selgus, et Nobeli laureaadi David Baltimore kaasautor Theresa Imashini-Kari oli artikliks vajalikku infot võltsinud. Hilisema uurimuse käigus selgus, et Teresa oli andmeid võltsinud 19 juhul ning karistuseks keelati tal 10 aastat riiklikult finantseeritavates uuringutes osaleda. Kuigi Baltimore ei olnud andmete võltsimises isiklikult süüdi, kahjustas juhtum pikaks ajaks ka tema mainet. Veel üks 1980. aastate skandaale oli seotud AIDSi uuringutega. Teadlane Robert Gallo avaldas artikli teatades, et Prantsuse versioon viirusest ei kasvanud rakukultuuris, kuid tema poolt loodud versioon oli igati edukas. Hilisem analüüs selgitas välja, et tegelikult olid
annaabi.ee 
