koos muude vajalike hoonetega.Kindlasti vajatakse ka harjutusvälja väljaõppekeskusesse.Ja selleks kõigeks vajab üks sõdur 33eri nimetusega objekti. NATO investeeringud 1950.aastal alustati NATO Security Investment Programi ja selle eesmärk on NATO-le liikmesmaades vajaliku infrastuktuuri või selle elementide loomine.Samuti toimub selle programmi kaudu NATO infrastruktuuri-alaste projektide rahastamine.NATO poolt finantseeritavateks objektideks on infosüsteemid,lennuväljad,sadamad jms.Ja neid projekte rahastatakse NATO ühiskassa kaudu,millesse Eesti teeb makseid nii nagu ka teised NATO liikmesriigid . NATO põhimõtteks on investeerida just neisse liikmesriikide projektidesse mille järgi on eelkõige vajadus just NATO´l, aga mille rahastamine ületab kõik asukohariigi võimalused. NATOs hinnatakse alliansi vajadusi ja seejärel küsitakse liikmesriigi nõusolekut objektide
tingitud lisakulud; 7) rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral selles ettenähtud tegevused. § 6. Puudega lapse toetus (1) Puudega lapse toetust makstakse igakuiselt keskmise, raske või sügava puudega lapsele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevusteks, välja arvatud ravikindlustuse ja riigieelarve muudest vahenditest finantseeritavateks tegevusteks. (2) Puudega lapse toetust makstakse kuni lapse 16-aastaseks saamiseni. (3) Puudega lapse toetus makstakse välja lapse vanemale. HARIDUSSEADUS (1992): Alusharidust omandatakse põhiliselt kodus, lasteaed toetab ja täiendab. Selleks et panna 6 a. last kooli on vaja nõustamiskomisjooni kinnitust! • Haridus- ja teadusministeeriumi pädevus (peab tellima materjale+teste+uurimusi) • Kohaliku omavalitsuse pädevus (lasteaiad ei ole riiklikud asetused
Side- ja infotehnoloogia valdkonnas on hetkel aktuaalseid hankeid ca 150 miljoni krooni ulatuses. Olulisemateks projektideks on strateegilise sidevõrgu ehituse lõpetamine, maaväe taktikalise sidesüsteemi väljaarendamine ja kohalike side- ja turvasüsteemide ehitamine. 4. NATO investeeringud NATO infrastruktuuri-alaste projektide rahastamine toimub NATO julgeolekuinvesteeringute programmi (NATO Security Investment Program NSIP) kaudu. NATO poolt finantseeritavateks infrastruktuuriobjektideks on lennuväljad, infosüsteemid, torujuhtmed, kütusehoidlad, sadamad, sõjalised peakorterid, radarisüsteemid jms. Projekte rahastatakse NATO ühiskassa kaudu, millesse Eesti teeb makseid samamoodi nagu teised NATO liikmesriigid. NATO põhimõtteks on investeerida nendesse erinevate liikmesriikide infrastruktuuri projektidesse, mille järele on vajadus eelkõige NATO'l, kuid mille rahastamine ületab asukohariigi vajadused ja võimalused
annaabi.ee 
