kvalitatiivses või kvantitatiivses tähenduses)? Kvalitatiivses tähenduses – Ettevõtte pikaajaliste maksekohustuste täitmise 4.Mida iseloomustavad likviidsussuhtarvud (kas kvalitatiivses või võime kvantitatiivses tähenduses)? Kvantitatiivses tähenduses – Intressekandvate kohustiste osatähtsus Kvalitatiivses tähenduses – Ettevõtte lühiajaliste maksekohustuste täitmise finantseerimisallikates võime Kvantitatiivses tähenduses – Likviidsete (kiiresti realiseeritavate) vahendite 4.Milliste lühiajaliste majanduslike eesmärkide saavutamise eest ja lühiajaliste kohustiste suhe vastutab vastutuspõhise kuluarvestuse puhul kasumikeskuse juht? juht vastutab oma üksuse poolt teenitava kasumi eest võttes arvesse nii 5
Likviidsussuhtarvud - Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja (current ratio) CR=käibevara/lühiajalised kohustused Likviidsuskordaja (quick ratio) QR=(käibevara-varud)/lühiajalised kohustised ii. Kapitali struktuuri suhtarvud • Kapitali struktuur ehk pikaajaline maksevõime ehk finantsvõimendus – Kvalitatiivses tähenduses Ettevõtte pikaajaliste maksekohustuste täitmise võime – Kvantitatiivses tähenduses Intressekandvate kohustiste osatähtsus finantseerimisallikates • Võlakordaja (debt-to-total assets ratio) Võlakordaja (lihtsustatult) = kohustised / varad Kriteeriumid (USA reitinguagentuurid) ~ 0,36 väga hea ~ 0,56 hea Omakapitali kordaja (equity multiplier) Omakapitali kordaja (lihtsustatult) = (kohustised + omakapital) / omakapital iii. Efektiivsussuhtarvud • Efektiivsus ehk tõhusus ehk aktiivsus ehk tootlikkus – Kvalitatiivses tähenduses Ettevõtte varade kasutamine – Kvantitatiivses tähenduses Ettevõtte varade suhe müügitulusse
täiendavate finantsallikate leidmisel. Joonis 12. Kapitaliseerituse kordaja 2010-2015 (autorite koostatud) Kapitaliseerituse kordaja 110% 105% 100% Kapitaliseerituse kordaja 95% 90% 85% 2015 2014 2013 2012 2011 2010 Kapitaliseerituse kordaja iseloomustab pikaajaliste kohustuste osatähtsust ettevõtte püsivates finantseerimisallikates, ehk käsitleb kapitali struktuuri 28 kõige kitsamas tähenduses. Pikaajalise maksevõime seisukohalt avaldavad lühiajalised kohustused vähem mõju kui pikaajalised kohustused. Joonis 12 näitab meile kapitaliseerituse kordaja muutumist aastate 20 lõikes. Kordaja näitab, kui mitu protsenti moodustavad pikaajalised kohustused ettevõttesse investeeritud kapitalist. Kordaja iseloomustab pikaajaliste kohustuste osatähtsust pikaajalistest
sotsiaalne vastutus (Reich 1997, lk. 53-58). Näiteks Saksamaal on ettevõtte nõukogudes esindatud olnud ka töötajate ja pankade (kreeditorina) esindajad. Töötajatel on seega suurem otsustusõigus ettevõtte juhtimisprotsessis kui USA süsteemis. See on välistanud töötajate kohese ja suurearvulise vallandamise. Jaapanis on jälle kontserni emapankade (peamise kreeditori ja omaniku) esindajad ettevõtete nõukogudes. Teine erinevus kontinentaal-euroopa süsteemis on ettevõtte finantseerimisallikates (suhe finantsturgudega): Saksamaal ja Jaapanis on fianantsserimisallikad pärit peamiselt pankadest, mitte raha- ja kapitaliturgudelt. Euroopas ja Jaapanis on olnud kaduvväike turgudel kaubeldavate kommertspaberite ja võlakirjade osakaal ettevõtete finanatsserimises. Uute investeeringute finantseerimist taotletakse enamasti ettevõtte emapangalt, kes on antud ettevõttes oluline aktsionär. Seega kapitali- ja rahaturgude osatähtsus finantsvahenduses on olnud väike. See on ka
annaabi.ee 
