Kui laiem projekt hõlmab mitmete lühiajaliste ekspertide tööd, siis esitatakse ekspertide tegevusaruanded sageli projekti tegevusaruande lisadena. 89 PROJECT CYCLE MANAGEMENT HANDBOOK Finantsaruanne Finantsaruande esitamise regulaarsuse ja korra sätestab lähteülesanne või konkreetse programmi reeglistik. Nõuded finantsaruande formaadile varieeruvad olulisel määral. Finantsaruandele lisatakse kõik projekti väljaminekuid kajastavad kuludokumendid. Inimressursi kasutamist kajastavatele kuludokumentidele lisatakse tavaliselt iga eksperdi tööaja arvestuse leht. Samuti esitatakse finantsaruandes ülevaade iga eelarve rea kasutatud ressursi ning jäägi kohta. Finantsaruande vormistamine nõuab reeglina konsulteerimist programmi administraatoriga. Phare puhul aitab nõudeid järgida DIS käsiraamat. Lõppraport Lõppraport on iga projekti kohustuslik väljund
kõiki olulisi vigu. See on ainukene risk, mida audiitor saab isiklikult mõjutada. 4. Auditeerimise ehk kogurisk- kujuneb erinevate osariskide koosmõjul. Mida suuremaks hindab audiitor tegevusriski ja sisekontrolli riski, seda põhjalikuma auditeerimise peab ta korraldama, et kogu risk jääks mõistlikule tasemele. AUDITI TÕENDUSMATERJALID Audiitor peab hankima sobivad ja piisavad tõendid, mille alusel saab ta anda põhjendatud hinnangu finantsaruandele. Sobivad on tõendusmaterjalid, mis on olulised ja usaldusväärsed. (Kvantitatiivne kogus- tõesus) Kriteeriumis, kus riski hinnata: 1. Risk, mida mõjutab kontrollitava nähtavuse olemus, ettevõtte tegevuses ja sisekontrolli tase. 2. Tegurid, mis mõjutavad või võivad mõjutada ettevõtte juhtkonna käitumist. 3. Ettevõtte finantsseisund ja selle muutused. 4. Audiitor peab hindama kontrollitud nähtuse olulisust, nähtuse aga ka aasta aruande
lõpupäevadel (Ojakäär 2000: 465); - oluliseks faktoriks, eriti 1920. aastate algupoolel, oli raadioaparaadi olemasolu. Need olid algul väga kallid – keskmiselt 100 krooni 236 , mis oli üsna suur raha. Tõenäosuse annab registreeritud raadioaparaatide arv: 1927 – 400, 1932 – 15 730, 1937 – 36 940, 1940 – 98 861 (Ojakäär 2000: 461). Juba Riigi Ringhäälingu algaastatel oli muusika osakaal saatekavas suur – vastavalt OÜ Raadio Ringhääling 1927. aasta finantsaruandele kulutati muusikale (orkester + noodid) 237 1 572 611 marka, mis moodustas peaaegu ¼ kogu Ringhäälingu kuludest (ERA F 54, N 6, S 204) ja suurenes pärast Ringhäälingu riigistamist 1934. aastal 238 märgatavalt. Kulutused orkestrile, saatejuhtidele ja toimetajatele ning % kogukulutustest: 1935 – 43 844, % – 62,64; 1937 – 48 521, % – 39,02; 1939 – 84 237, % – 40,53 (Rauna 2005: 120). Muusikasaadete osa saatekavas: 1935 – 51,4%, 1937 – 49,4%, 1939 – 52,7% (ibid., 124). 236
annaabi.ee 
