ainukesena äärmiselt tugev selles liidus. 3) Sakslastel nurjus sõja alguses „Blitzkrieg“ (äkksõda, kus taheti vallutada kiirelt Pariis), mis kulmineerus kurnamissõjaga. 4) Ümberpiiratud Teljeriikidel oli palju vähem võimalusi võitmiseks. 5) Sõda venis pikale, kuna sakslased olid paremad sõdurid ning neil oli lahinguväljal taktikaline üleolek. Sama ei saanud väita nende liitlaste kohta. 6) Antant pidas survele vastu eelkõige tänu Ameerika Ühendriikide majanduslikule ja finantsabile. Sakslaste poolt 1917 välja kuulutatud piiramatu allveesõda oli USA sõttaastumise üks peapõhjuseid. Milline oli I maailmasõja mõju Eestile? 1) Venemaa ja Saksamaa vaheline konflikt tõi kaasa baltisakslaste vastased aktsioonid ja nende mõju vähenemise - organisatsioonide, ajalehtede, koolide sulgemised, maalt väljasaatmised 2) Vene armeese mobiliseeriti 100 000 eestlast (hukkus ca 10 000). Kuigi rahvusväeosa ei moodustatud, omandati sõdimiskogemusi ning paljud said Vene
sõja venimine tulenes pigem nende taktikalises üleolemises lahinguväljal. Sakslased olid lihtsalt paremad sõdurid, kui nende liitlased: austerlased,ungarlased bulgaarlased ja türklased. Ometi üritas ka saksamaa Inglismaad blokaadiga kägistada. Talvesõja abil, mis võttis aina suurem ulatuse. Armu ei heidetud isegi neutraalsete riikide riikidega kauba ja reisilaevadele. Antant pidas survele vastu eelkõige tänu ameerika majanduslikule ja finantsabile. Sõda oli ränk koorem sõdivate maade majandusele. Sõda neelas tohutul hulgal materjaalseid ressursse. Tagalas ei jätkunud toiduaineid, riiet ja muid tarbekaupu. Kehtestati kaardisüsteem pea kõigele eluks vajalikule. Eriti keskriikides ja venemaal. Võttis linnades maad tõeline nälg. Tulemusena küpsesid tulevased vastuhakud ja revolutsioonid. Venemaal viis üha ägenev sisekriis isevalituse kukutamiseni 1917 aasta märtsis. Ning hiljem lenini juhitud enamlaste diktatuuri juhtimiseni
Sõja venimine tulenes pigem nende taktikalisest üleolekust lahinguväljal. Sakslased olid lihtsalt paremad sõdurid, mida ei saa aga öelda nende liitlaste austerlaste, ungarlaste, bulgaarlaste ja türklaste kohta. Ometi üritas ka Saksamaa Inglismaad blokaadiga kägistada allveesõja abil, kes võttis aina suurema ulatuse. Armu ei heidetud isegi neutraalsete riikide kauba ja reisilaevadele. Antand pidas survele vastu eelkõige tänu USA majandus ja finantsabile. Sõda oli ränk koorem sõdivate riikide majandusele, see neelas tohutul hulgal materjaalseid ressursse. Kehtestati kaardisüsteem pea kõigile eluks vajalikule eriti keskriikides ja Venemaal võttis linnades maad tõeline nälg. - 14 - Venemaal tekitasid tohutud majandusraskused ja inimkaotused tõsist rahulolematuseid. Järjest süveneb sisekriis sisevalitsuse kukutamiseni 1917
annaabi.ee 
