majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus. Esitab konsultatiivseid arvamusi. Poliitilisem organ kui MSK, st mitte nii tehniline. VII EL eelarve EL eelarve põhimõtted: Ühtsus EL-i kulud peavad olema kirjas ühes dokumendis Universaalusus EL i eelarves on keelatud siduda tulusid kindlate kuludega. Näiteks ei ole EL eelarves lubatud põllumajanduslikest lõivudest saadud tulu siduda põllumajanduspoliitikale tehtavatele kuludele. Seotus jooksva aastaga eelarve koostatakse üheks finantsaastaks. samas kajastab eelarve siiski ka neid kohustusi, mis EL on võtnud mitmeaastate programmide raames ja mis ületavad seega ühe finantsaasta piiri. Tasakaaluprintsiip EL eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus. Kui peaks juhtuma olukord kus kulud ületavad tulusid, siis ei tohi seda vahet finantseerida laenudest. Defitsiit tasandatakse liikmesriikide täiendava sissemaksega neljanda ressursi arvelt. Kulutuste spetsiifilisuse printsiip segaduste ära hoidmiseks ja kontrolli
edendamine (kultuuriline, keeleline mitmekesistamine) o EL kui ulemaailmne partner EL osalemine erinevates rahvusvahelistes programmides o Haldus Euroopa Liidu haldusaparaadi ülalpidamiskulud, töötasud (tolgid*!) 23. Riigieelarve koostamise klassikalised printsiibid, nende sisu. o UHTSUS tulud ja kulud ühes dokumendis o UNIVERSAALSUS keelatud on siduda tulusid kindlate kuludega o SEOTUS JOOKSVA AASTAGA koostatakse üheks finantsaastaks (1.01 31.12) (pikemaajalisem plaan seitse aastat, 2007-2013; 2014-2020) o TASAKAALUPRINTSIIP kulud ei tohi ületada tulusid 24. Rahanduspoliitika funktsioonid o Allokatsioon- o Hajapaigutamine ; piiratud resursside jaotamine eri kaupade, resursside tootmisvajaduste voi inimrühmade vahel jaotamine o Jaotusfunktsioon- o Fiskaalpoliitika peab voimaldama ühiskonnas niisugust sissetulekute
Põhimõte on selles, et mingite kulutuste tegemine eelmisel aastal ei anna põhjust jätkata samasugust kulutamist järgmisel aastal. Teooria järgi algab nullibaasil eelarve koostamisel igal aastal uuesti algusest peale s.t. püstitatakse eesmärk, kavandatakse vajalikud tegevused ja nende jaoks vajalik raha. Selle meetodi puhul peab iga ministeerium ja selle osakond, ka riigiasutus ja tema allüksused põhjendama oma eksisteerimise otstarvet ja kulutusi, et saada finantseerimist järgmiseks finantsaastaks. Nullbaasi planeerimise puudused: nõuab palju aega ja kvalifitseeritud tööjõudu; kokkuhoid võib jääda saavutamata, sest üks mittevajalik tegevus asendatakse teisega. Nullbaasiaalarvet ei saa rakendada kunagi kogu eelarve kohta, sest igas ühiskonnas kehtib hulgaliselt seadusi, mille alusel finantseerimine peab olema pidev (toetused, abirahad jne). Nullbaasieelarvetega püütakse saada täitevsüsteemide tegevust parema kontrolli alla. Sama eesmärki taotlevad ka nn loojangueelarved
annaabi.ee 
