; kaitsekindad - üldotstarbelised, nitriilkautukist või neopreenist kemikaalide käitlemisel; kaitseprillid - silmade kaitseks lihvimistolmu, liiva ja kemikaalide eest, peavad olema lahusti- ja löögikindlad; tolmumask - hingamisteede kaitseks tolmu eest, klassid P1, P2, P3; hingamismask - poolmask või täismask; kuulmekaitsmed - kui müratase ületab 85 dB. Kaitsemaskid Filtrite ülesandeks on puhastada sissehingatavat õhku tervisele ohtlikest osakestest. Filtrimaterjalid peavad vastama kahjulikele ainetele. Gaasifiltrid kaitsevad õhus leiduvate kahjulike gaaside eest. Tahkete osakeste filtrid kaitsevad tolmu, suitsu ja aerosoolide eest. Filtrite liigitus: A2 orgaanilised gaasid ja aurud, pruuni värvi; B2 anorgaanilised gaasid ja aurud, halli värvi; P1 mittetoksiline tolm, max kontsentratsioon ületab kuni 4 korda töökohal lubatud väärtuse; P2 kaitsevõime vähemalt 95%, kaitseks tervist kahjustava tolmu, udu ja suitsu
komponentide liikumisel soodustuvad nende vahele sattunud osakesed liikuvate osade kulumist, väksemõõdulistesse avadesse sattudes põhjustavad osakesed nende ummistust. -arv - Näitab mitu korda väheneb filtri läbimisel tähistatud suurusega osakeste arv vedelikus. Näiteks: 75. Osakese suurusega 25 on vedelikus filtri läbimisel 75 korda vähem, kui enne filtri läbmist. 9. Hüdrofiltrites kasutatavad filtrimaterjalid, nende puhastusvõime. Pind- ja mahtfiltri mõiste. Filtrimaterjalid: Roostevaba terasvõrk- Kasutusel pindfitrites, võib olla mitmekordse kasutusega. Filtrielemendi saastumise korral võib teda pesemise teel puhastada ja uuesti kasutada. Tagavad filtreerimispuhtuse 25...40. Tsellulooskiud-(paber) filtrid- Filtrid on ühekordse kasutusega ja tagavad filtreerimispuhtuse kuni 10. On
Elementide kulumise ja korrosiooniproduktid Väliskeskonnast tulev saaste mis pääseb vedelikku tihendite, kolvivarre või vedeliku paagi kaudu, kui paagil puudub tuulutusava filter Pumpades, hüdroajamites ja torudes tekkivad osakesed kulumise tagajärjel lähevad vedeliku sisse. See omakorda kulutab pumpasid ja ajameid veelgi. Filtrid ummistuvad. - arv näitab mitu korda väheneb filtri läbimisel tähistatud suurusega osakeste arv vedelikus. 13) Hüdrofiltrites kasutatavad filtrimaterjalid, nende puhastusvõime. Pind- ja mahtfiltri mõiste. Enamlevinumateks filtermaterjalideks on: -roostevaba terasvõrk. Materjal on kasutusel pindfiltrites ja võib olla mitmekordse kasutusega. Filterelemendi saastumise korral võib teda pesemise teel puhastada ja uuesti kasutada. Sellised filtrid tagavad filtreerimispuhtuse 25...40 m. - tsellulooskiud- (paber-)filtrid. Filtrid on ühekordse kasutusega ja tagavad filtreerimispuhtuse kuni 10 m. On vaja teada, et paberfiltrid ei sobi kasutamiseks
sisaldus erilist rolli. Nt SiO2 sisaldus segab, kui mõõdame SiO2 sisaldust silikaatses aines, aga tiitrimist ei sega. 20. Filtreerimine: jaotus pooride suuruste järgi. 50+ m: makrofiltreerimine: juuksed, karvad, pinnas 0.1-50 m: mikrofiltreerimine: valgud, bakterid, pärmseened alla 0.1 m: ultrafiltreerimine: poori suurust mõõdetakse enamasti daltonites, trüpsiin, gamma globuliin, viirused ca 0.001 m: pöördosmoos 21. Filtreerimine: erinevad filtrimaterjalid. Hüdrofiilne filtermaterjal laseb läbi nii vesilahuseid kui orgaanilisi solvente, nt filterpaber, klaaskiudfilter. Hüdrofoobne filtermaterjal laseb läbi orgaanilisi solvente, kuid vesilahuseid üldiselt mitte. Samas kui hüdrofoobset filtrit niisutada orgaanilise lahustiga, nt etanooliga, läheb sealt ka vesilahus läbi. Hüdrofoobsed filtrid on head gaaside filtreerimiseks, tüüpiline näide on PTFE (teflon) membraan.