seistes põhja. 0-proov sisaldas vähem sadet, 15-proovis tekkis rohkem sadet. · Proovidega katseklaasid jätsin 10-15 minutiks sadenema. Reaktsiooniproduktide sisalduse määramine ja aktiivsuse arvutamine · Panin valmis 4 plastiklehtrit ja voltisin vajalikus suuruses filterpaberid ning võtsin 4 puhast ja kuiva katseklaasi, millele tegin vastavad märgised. · Pärast sademe põhja settimist, filtrisin proovid kuivadesse katseklaasidesse ja kontrollisin, et filtrides sadet puhtasse katseklaasi ei läinud minu katseklaasid jäid selgeks. · Järgnevalt valisin spektofotomeetrilt vajamineva lainepikkuse 280 nm (D 20) ja pesin ära 1 cm läbimõõduga kvartsküveti. Ettevaatlikult kallasin proovi kvartsküvetti ja panin selle spektofotomeetrisse. Nii tegin ka ülejäänud kolme prooviga ja sain järgmised tulemused: Proov Optiline tihedus Türosiini Ajahetk (s)
On imetlusväärne, et nii hiiglaslik loom toitub planktonist kõige pisematest ookeanis elutsevatest olenditest. Joon.2. Krill Jäises poolusteläheduses vees on rohkem hapnikku ning süsihappegaasi kui soojas ekvaatoripiirkonna vees. Seetõttu on elu külmades vetes rikkalikum. Eriti rohkesti on seal taimest hõljumist toitu vaid hiilgevähki ehk krilli. Mõnikord on neid nii palju, et meri värvub punaseks. Sinivaal toitub filtrides. Filtriks on kiusplaadid suured narmasharjad, mis ripuvad hiiglaslike sõeltena vaala suus. Neid on umbes 320 tükki. Iga kuni 100 cm pikkune ja 55 cm laiune plaat lõppeb pikkade kiuste ribadega, tänu millele püütakse kinni isegi kõige pisemad toiduosakesed. Vaal ahmib merevett suhu ja surub selle läbi kiuste välja, püüdes nii kinni suupärased palakesed. Kurguvaod võimaldavad tal ühe ampsuga suhu võtta kuni 60 tonni vett. Kiuste taha jäänud krill neelatakse keele abil alla
· lisandid on kas täielikult lahustuvad külmas lahustis või täielikult mittelahustuvad kuumas lahustis. Puhastatav aine paigutatakse Erlenmeyeri kolbi, lisatakse väike kogus lahustit ja kuumutatakse segu keemiseni. Kui kogu aine mõneminutilise keetmise jooksul ei lahustu, lisatakse aeglaselt lahustit (hoides segu nõrgal keemisel) aine täieliku lahustumiseni. Lahustumatute lisandite esinemisel (nt rooste, paberitükid jne) eemaldatakse need segu kuumalt kurdfiltriga filtrides. Lahusel lastakse jahtuda ja kogutakse kristallid Büchneri filtri abil (lahustuvad lisandid jäävad filtraati). Kristallidele jäänud lahusel lastakse ära aurata. 5) Ümberkristallimiseks sobiva lahusti leidmine (teooria osas lk 28-30) Ümberkristallimiseks sobiva lahusti valimine võib teatud juhtudel olla üsna keeruline. Kõige lihtsam on lahusti valimisel juhinduda vastavatest käsiraamatutest. · Lahustil peavad olema kolm eespool mainitud omadust.[ tuleb leida sobivate omadustega
annaabi.ee 
