vee, soolade ja teiste Kusepõis ainete sisaldus. Neeru läbilõige · Paarilised, oakujulised 10 cm pikkused · Ümbritsetud rasvakihiga (kait põrutuste eest) Uriini teke algab neerukehakestes · Neerud koosnevad suurest hulgast üksistest, mida nim nefroniteks Nefronid Arter · Neerudes on ligi miljoni jagu Veen mikroskoopilisi filtreerivaid moodustisi mida nimetatakse nefroniteks. nefroniteks Verekapillaarid · Nefronis on väike karikakujuline neerukehake, neerukehake mille keskel on üksteise ümber keerdunud peenikesed verekapillaarid. · Neerukehakesest tekib neerutoruke, sest selle ümber on samamoodi põimunud palju verekapillaare. · Nende ühinemisel tekivad suuremad veresooned, mille kaudu neufronist veri väljub. kusepõis on lihaseliste seintega kotikujuline
tsentrifugaaljõud paiskab raskema vedeliku osakesed või sademe seadme välisossa, kust nad eraldatakse. Materjalide paremaks eraldumiseks on seadme sisse paigaldatud pöörlevate taldrikute pakk, mille vahel olevate pilude kaudu liigub kergem materjaliosa seadme keskpaiga suunas. Separeerimisega eraldatakse näiteks piimast koor ja lõss. Tsentrifuugimine on tahke aine ja vedeliku segu eraldamine koostisosadeks tsentrifugaaljõu abil. Kasutatakse setitavaid ja filtreerivaid tsentrifuuge. Esimesel juhul töödeldav aine lastakse pöörlevasse trumlisse kus tsentrifugaaljõu mõjul raskemad osakesed heidetakse vastu trumli siseseinu, kergem vedelik jääb keskele. Filtreerivas tsentrifuugis on trummel perforeeritud plekist. Sade jääb trumli siseseinale, vedelik tungib läbi sademe kihi ja trumli avade välja ning eraldatakse. Pressimine on vedeliku eraldamine tahkest massist pressimise teel. Pressimiseks kasutatakse
antud, respondent peab ise vastama) küsimustest. Parimaks peetakse poolkinnisi küsimusi. Ankeet lõpeb tavaliselt küsimustiku passiga, kus küsitakse mis soost, mis rahvusest on respondent. Küsitlusleht sisaldab põhiküsimusi (tulenevad otseselt uuringu vajadusest), kontrollküsimusi (nende kaudu saab teada, kas respondent vastab ausalt talle esitatud küsimustele. Küsitakse sarnase sisuga küsimusi nii ankeedi alguses kui ka lõpus) ja filtreerivaid (eesmärgiks on selekteerida välja inimesed, kes saavad vastata järgmisele küsimusele) küsimusi. Et küsitlus õnnestuks, tehakse enne prooviküsitlus ehk pilotaazuuring, mis viiakse läbi ühe osa tulevase kogu valimi seas. Palutakse küsimusi ka kommenteerida. Eesmärgiks on kohendada olemasolevat küsimustikku et pärast tervelt valimilt saada tõsist teaduslikku analüüsimist võimaldavat informatsiooni. Anketeerimisel liike ei ole. Ankeedid jagatakse
Lahtine võib vastata vabas vormis Kinnised antud vastuste ammendav loetelu, mille vahel tuleb respondendil teha valik Poolkinnine sama mis eelmine, kuid inimene võib kirjutada mingi muu variandi, kui ühtegi sobivat varianti pole Otsene küsimus taotleb otsest, vahetut informatsiooni Küsimuste tüübid funktsiooni järgi: põhiküsimused, filtreerivad küsimused ja kontrollküsimused. filtreerivaid küsimusi kasutatakse nii faktiküsimuste kui ka arvamuste, hinnangute ja motiiviküsimuste juures. See on selleks, et eraldada üldmassist need isikud, keda põhiküsimus reaalselt puudutab; kontrollküsimuste funktsioon on selles, et kontrollida ankeedi põhiküsimustele antud vastuste tõesust. Ankeedi koostamise üldised põhimõtted ja reeglid: ainult need küsimused, mille vastused annavad just nimelt seda
annaabi.ee 
