Dreissena polymorpha, ning hulkharjasuss, Marenzelleria viridis 3 · Sissetoodud hulkharjasuss mõjutas negatiivselt kohalikku hulkharjasussi Hediste diversicolor ning vähilaadset Monoporiea affinis · M. viridis mõju kohalikule elustikule vähenes balti lamekarbi Macoma balthica esinemissageduse suurenedes. Joonis 4. Komponent toiduahelas NB! Filtreerijate roll rannikumere ökosüsteemis · Rändkarbi Dreissena polymorpha, söödava rannakarbi Mytilusedulis ja tõruvähi Balanus improvisus toitumisaktiivsuse ruumiline ja aastaajaline varieeruvus Liivi ja Soome lahe rannikumeres. · Temperatuuri tõustes filtreerimiskiirus suurenes kõikidel uuritud merealadel. · Filtreerijad mõjutasid fütoplanktonit enim suvel, mil hõljumi biomass oli väike ning loomade toitumisaktiivsus suur.
3-55.9 Ma) on sarnased PETM-i sündmuse algusega (Joonis 5). Joonis 5. Seismiline profiil Voring basseinist ja Utgard sillide vanused (Svensen et al., 2010). 5 4. Hiljutised uuringud PETM-i sündmuse jälgi on leitud üle maailma. Üks hilisematest uuringust lisab teavet jäljefossiilide kohta PETM-is. Rodriguez-Tovar et al. (2011) uurisid Zumaia läbilõiget Põhja- Hispaanias. Seal on näha, et hästi arenenud filtreerijate kooslus esineb enne PETM-I ehk siis kui mere põhjas olid oksilised tingimused. PETM-i jooksul ihnofosiilide jäljed kadusid tänu hapniku vaestumisele põhjasetetele lähedastes veekihtides. Pärast PETM-i algne filtreerijate kooslus taastus. Vastavaid vahemikke tähistatakse pre-, syn- ja post-PETM (Joonis 6). Joonis 6. Erinevad ihnofossiilide tsoonid seoses PETM-i sündmusega (Rodriguez-Tovar et al., 2011). 6 5
Sissejuhatus: · Tavaliselt hävivad merepõhjataimestik- ja loomastik alal, kus teostatakse süvendamist. · Halvasti mõjub mereelustikule ka süvendamisel tekkiv heljum, kuna heljum vähendab vee läbipaistvust ja seega ka valguse ning hapniku jõudmist põhjataimestikuni. Sissejuhatus · Samas põhjaloomastiku asustustihedus võib suureneda, kuna orgaanilise aine mass vees suureneb heljumi tekke tõttu kasvab süvendamispiirkonna vahetus lähedused filtreerijate arv. · Tavaliselt on süvendamisel ja kaadamisel tekkivad muutused ajutised. · Kokkuvõttes võib saada häiritud antud piirkonna liigiline tasakaal. Mõjud alternatiivide kaupa 0- alternatiiv: · Mingeid muutatusi merepõhjakooslustes ei toimu. Säilib praegune olukord. Mõjud alternatiivide kaupa Alternatiivid I ja II: · Kaovad Kuressaare sadama sissesõiduteed piiravad vallid ja veevahetus lahega muutub märksa paremaks. · Merepõhjaloomastik nii süvendamiskohas,
Permis oli 8 provintsi – 2 polaarset, 2 troopilist ja 4 parasvöötme provintsi. Kaasajal 18 provintsi – puudutab ookeane. Mageveekogude puhul ei saa sellist jaotust teha –need on koos maismaa biogeograafiliste provintsidega. (lennuvõimetud linnud ja efemeersed taimed). Vees toiumise mehhanismid Kõige suurem rühm organisme on hõljumist toituvad (filtraatorid). Enamik nendest ei suuda teha valikut. Vees hõljuvad osakesed = seston, orgaanilisi komponente nimetatakse biosestoniks (filtreerijate toit); abioseston ehk hõljumi mineraalne osa. Seston tekib, kui plankton hakkab allapoole vajuma ning veel lisandub „lumi“. Jõgedes kuulub sestoni juurde veel lagunenud lehtede osakesed ning kaldataimed. Kõige rohkem on sestonit pindmistes kihtides, põhja jõuab umbes 1-2 %. Magevee biogeograafia Mageveekogu puhul avaldab suurimat mõju kaldaäärne taimestik. Suvel on veekogu temperatuur varjus madalam ja sügisel rikastavad langevad lehed oluliselt põhjakooslusi.
annaabi.ee 
