polümeere. Üldreeglina konditsioneeritakse muda enne tahendamist. Peale muda käitlust veetakse see välja kasutamiseks väetisena. Selleks võib muda laotada põldudele. Raskmetallisisaldus siiski piirab seda kasutusviisi ja talupidajad suhtuvad mudaväetisesse mõnikord kahtlevalt. Teine võimalik variant on muda kasutamine väetisena haljastuses. Kompostitud muda on selleks otstarbeks edukalt kasutatud. Ülejääk viiakse prügilasse, kus võib tekkida probleeme filtratsiooniveega. Muda võib ka põletada, kuid selleks peab kuivainesisaldus olema üle 40 %, et ta põleks ilma lisakütuseta. Põletamisel moodustub tuhk, mida on 15- 30 % esialgse st kuivaine kogusest. Seega põletamine ei lahenda mudaprobleemi täielikult. 14.Biokileprotsessid ja biofiltrid reovee puhastamisel Biokileprotsessides kinnituvad mikroobid tahke kandja või täiteaine pinnale. Biofiltreid kasutatakse tugevalt saastunud reovee eelpuhastitena enne selle suunamist aktiivmuda puhastisse.
tahendamist. Peale muda käitlust veetakse see välja kasutamiseks väetisena. Selleks võib muda laotada põldudele. Raskmetallisisaldus siiski piirab seda kasutusviisi ja talupidajad suhtuvad mudaväetisesse mõnikord kahtlevalt. Teine võimalik variant on muda kasutamine väetisena haljastuses. Kompostitud muda on selleks otstarbeks edukalt kasutatud, kuid kogu muda ei suudeta sealgi kasutada. Ülejääk viiakse prügilasse, kus võib tekkida probleeme filtratsiooniveega. Muda võib ka põletada, kuid selleks peab kuivainesisaldus olema üle 40 %, et ta põleks ilma lisakütuseta. Põletamisel moodustub tuhk, mida on 15- 30 % esialgse st kuivaine kogusest. Seega põletamine ei lahenda mudaprobleemi täielikult. Põletamisseadmete tehnilised lahendused on pealegi kallid. Seega, vähemalt lähiaastakümnel, pole nad Eesti oludes reaalsed. 13. Biokileprotsessid ja biofiltrid reovee puhastamisel
ekraaniga, mis läheb üle ponuuriks. Vt joonis 5.5. ponuuri esiserva paksus vähemalt 0,5 m, ühinemiskohal ekraaniga vähemalt 1..2 m. Ponuuri pikkus üldiselt 3..5 ÜB sügavust. Nii ekraan kui ponuur kaetakse pealt kaitsekihiga 1..1,2 m. Ponuuri püsivuse suurendamiseks projekteeritakse see tihti esihambaga 17. Filtratsioon pinnasepaisudes (depressioonikõver, filtratsiooni kiirus ja vooluhulk) Depressioonikõver= Filtratsiooniveega täidetud pinnasepaisu keha ülemist osa nimetatakse depressioonikõveraks. Depressioonikõver Depressioonikõvera alandamine on pinnasepaisude stabiilsuse suurendamise olulisemaid vahendeid. Alandamise meetmeteks võivad olla paisu sisse ehitatavad mitmesugused filtratsioonivastased tõkked: ekraanid, duumad, diafragmad. Alandab ka rajatav drenaaž nt paisu taganõlva alla (drenaažprisma). Filtratsiooni kiirus=Ohutu filtratsioonikiiruse saavutamiseks tuleb filtratsiooni
annaabi.ee 
