12. Kui suur võib olla veeand kruusal ja kobedal liivakivil ? Suure teralistel liivadel ja kruusadel ületab veeand 3035% 13. Kuidas määratakse filtratsioonimoodulit ja millistes ühikutes? Kivimite veejuhtivuse hindamiseks kasutatakse mõistet filtratsioonimoodul (K), mis näitab kivimite veejuhtivust meetrites ööpäevas. 14. Mida nimetatakse põhjavee filtratsiooniks? Põhjavee liikumist veega küllastunud kihi poorides või tühimikes nimetatakse filtratsiooniks. 15. Mida loetakse filtratsioonimooduliks? Filtratsioonimoodul on kiiruse dimensioon, mõõdetakse cm /sek või m / ööp., ja osaleb praktiliselt kõigis põhjavee voolamist käsitlevates arvutusvalemites. 16. Mille määrab ära Darcy valem? vee liikumise kiirus on võrdeline veetulba kõrgusega ja pöördvõrdeline liivakihi paksusega filtris. Seega, vee voolukiirus (v) ei ole midagi muud, kui veetulba kõrgus (h) jagatult filtri paksusele (l) ja korrutatud filtratsioonimooduliga (k). 17
Sügaval lasuv põhjavesi on enamasti surveline tänu peal lasuvate kivimite kaalule ja tektoonilistele pingetele maakoores. Surveline ehk. artesiaalne vesi võib mööda lõhelisi kivimeid tõusta mitusadad meetrit kõrgemale oma algupärasest lasumissügavusest. Vee liikumist maakoores nimetatakse filtratsiooniks. Kivimite filtratsiooni omadust iseloomustatakse vee liikumiskiirusega ajaühiku vältel ja seda nimetatakse veejuhtivuseks ehk filtratsioonimooduliks, mõõdetakse cm/sek, m/ööpäevas. Ineenergeoloogia ülesandeks on rakendada geoloogia andmeid ehitustõõdel, uurib pinnaste ja kivimite füüsikalis-mehhaanilisi omadusi, tugevust, kokkusurutavust. Geoloogiline kaardistamine on geoloogiliste uurimistööde ja maavarade otsimise peamiseks meetodiks, Tootmistehnilised geoloogilised distsipliinid - kaevandusgeoloogia, mäeasjandus, puurimistööd IV KIVIMID Kivimite all mõistetakse maakoort moodustavaid mineraalide agregaate.
Pinnastes on vee liikumise kiirus ja pooride suurus sedavõrd väiksed, et voolamine on pea alati laminaarne. Turbulentseks võib voolamine muutuda ainult väga jämedateralistes pinnastes ja kalju lõhedes. Laminaarse voolamise korral saab läbi pinnaühiku ajaühikus filtreeruva vee hulga leida empiirilise Darcy valemiga q = kI, (3.1) kus I on hüdrauliline gradient ja k võrdetegur mida nimetatakse filtratsioonimooduliks. Hüdrauliline gradient on veesamba kõrguste vahena väljendatud rõhkude vahe pikkuse ühiku kohta (joonis 3.1). q ühikuks on kiirus ja seda nimetatakse ka filtratsioonikiiruseks. Et gradient on ühikuta suurus, siis on ka k ühikuks kiirus. Teda saab defineerida kui filtratsioonikiirust ühikulise gradiendi puhul. Ta on sõltuv pinnase 29 omadustest, eeskätt pooride mõõtmetest ning hulgast aga ka vedeliku viskoossusest.
A ristlõike pindala, [m2] h =h2-h1rõhkude vahe L vee liikumistee pikkus, [m] h/L hüdrauliline gradient (tähistatkse tavaliselt l ) Laminaarse voolamise korral saab läbi pinnaühiku ajaühikus filtreeruva vee hulga leida empiirilise Darcy valemiga: q = Ik , kus I on hüdrauliline gradient ja k võrdetegur mida nimetatakse filtratsioonimooduliks. Hüdrauliline gradient on veesamba kõrguste vahena väljendatud rõhkude vahe pikkuse ühiku kohta. q ühikuks on kiirus ja seda nimetatakse ka filtratsioonikiiruseks. Ta on sõltuv pinnase omadustest, eeskätt pooride mõõtmetest ning hulgast aga ka vedeliku viskoossusest. Kuna pooride mõõtmed sõltuvad pinnaseosakeste mõõtmetest, siis on viimastel otsustav osa filtratsioonimooduli suurusele. Osakeste suuruse kõrval mõjutab k suurust muidugi osakest
Turbulentseks võib voolamine muutuda ainult väga jämedateralistes pinnastes ja kalju lõhedes. Laminaarse voolamise korral saab läbi pinnaühiku ajaühikus filtreeruva vee hulga leida empiirilise Darcy valemiga q = kI, (3.1) kus I on hüdrauliline gradient ja k võrdetegur mida nimetatakse filtratsioonimooduliks. Hüdrauliline gradient on veesamba kõrguste vahena väljendatud rõhkude vahe pikkuse ühiku kohta (joonis 3.1). i h 1 L P in n a s Jo o n is 3 .1 H ü d ra u lilise g ra d ie n d i m õ iste q ühikuks on kiirus ja seda nimetatakse ka filtratsioonikiiruseks
annaabi.ee 
