Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"filterpaberis" - 7 õppematerjali

Gaasiliste ainete mahu mõõtmine-gaaside segud ja gaasi osarõhk-arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal
1
docx

Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal

Ettevalmistuseks tõstan veel ühe büreti teisest 15 cm kõrgemale ning veendun, et vee nivoo oleks bürettides ühel kõrgusel. Seejärel jälgin, kas vee tase bürettides muutub. Kuna seda ei juhtu on katseseade hermeetiline ja võib alustada katsega. Kõigepealt mähin metallitüki filterpaberisse ja teen selle destilleeritud veega märjaks. Mõõdan mõõtesilindrisse 5cm3 10%-list soolhappelahust ja valan selle läbi lehtri katseklaasi. Seejärel asetan filterpaberis oleva metallitüki katseklaasi seinale. Sulgen katseklaasi hermeetiliselt. Siis liigutan bürette nii, et vee nivood bürettides oleksid ühes tasapinnas. Märgin üles näidu V1. Seejärel kukutan metallitüki happesse ning loksutan, et paber filterpaber avaneks. Ootan ja jälgin, kuni vee nivoo bürettides muutub ning selle lõppemisel lasen eraldunud vesinikul jahtuda. Siis liigutan bürette, et nende nivood oleks ühes tasapinnas ja märgin üles näidu V2. Katseandmed: V1 = 9,0cm3

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
23 allalaadimist
Protokoll nr 2-- Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi
2
docx

Protokoll nr 2. - Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi

põhjal, kuna keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga (Daltoni seadus). Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. Töö käik: Katseseadeldis koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretis, mis on täidetud veega. Üks bürett on ühendatud katseklaasiga, milles on soolhappe lahus. Vesi peab mõlemas büretis olema ühel tasandil. Soolhappega katseklaasi seinale asetatakse märjas filterpaberis metallitükk. Katseklaas suletakse nii, et metallitükk lahusesse ei kukuks, märgitakse võimalikult täpselt üles näit ühelt büretilt (V 1) ning seejärel kukutatakse metallitükk lahusesse ja jälgitakse, kuidas reaktsioon algab ning vee nivoo bürettides muutub. Kui nivood enam ei muutu, lastakse eraldunud vesinikult 2-3 minutit jahtuda. Seejärel liigutatakse bürette üles-alla nii, et vee nivood oleksid jällegi silma järgi ühes tasapinnas ja

Keemia → Keemia alused
98 allalaadimist
Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi
6
docx

Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi

põhjal, kuna keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga (Daltoni seadus). Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. Töö käik: Katseseadeldis koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretis, mis on täidetud veega. Üks bürett on ühendatud katseklaasiga, milles on soolhappe lahus. Vesi peab mõlemas büretis olema ühel tasandil. Soolhappega katseklaasi seinale asetatakse märjas filterpaberis metallitükk. Katseklaas suletakse nii, et metallitükk lahusesse ei kukuks, märgitakse võimalikult täpselt üles näit ühelt büretilt (V 1) ning seejärel kukutatakse metallitükk lahusesse ja jälgitakse, kuidas reaktsioon algab ning vee nivoo bürettides muutub. Kui nivood enam ei muutu, lastakse eraldunud vesinikult 2-3 minutit jahtuda. Seejärel liigutatakse bürette üles-alla nii, et vee nivood oleksid jällegi silma järgi ühes tasapinnas ja

Keemia → Keemia alused
6 allalaadimist
Gaasiliste ainete mahu mõõtmine-gaaside segud ja gaasi osarõhk-arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal
4
docx

Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal.

katseklaas. Katse Juhendajalt saadud metallitüki number üles märkida, paberist välja võtta ja mähkida filterpaberisse, kuid mitte väga tihedalt kuna paber peab katse käigus avanema. Filterpaber tuleb teha märjaks destilleeritud veega. Väikese mõõtesilindriga mõõta 5 … 6 cm3 10%-st soolhappelahust. Hape tuleb valada läbi lehtri katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa ei puutuks happega kokku. Katseklaasi hoida seejärel väikese nurga all ja asetada metallitükk niisutatud filterpaberis katseklaasi seinale, nii et see happega kokku ei puutuks. Seejärel sulgeda katseklaas hermeetiliselt ja mitte lasta metallitükil happesse kukkuda. Liigutada bürette nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid ühes tasapinnas (metallitükki mitte happega kokku lasta). Märkida võimalikult täpselt üles näit mõlemalt büretilt. . Katseklaasi järsult liigutades kukutada metallitükk happesse. Loksutada, nii et algaks reaktsioon ja vee nivoo bürettides hakkaks muutuma. Kui

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
5 allalaadimist
Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine
5
docx

Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine

2. Töö vahendid Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtsilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter, 10% soolhappelahus, 5,0...10,0mg metallitükk (Mg) 3. Töö käik Katseseadeldis koosneb kahest kummioolikuga tihedalt ühendatud büretist, mis on täidetud veega. Rõhk büretis peab olema võrdne välisrõhuga. Ühe büreti külge on kinnitatud katseklaas, kus sees asub 10% HCL, 5-6ml. Asetades katseklaasi filterpaberis oleva metallitüki jälgin nivood büretis. Nivoo järgi saan teada eraldunud vesiniku. Leian metalli massi. 4. Katse tulemused Vee nivoo büretil enne reaktsiooni Vee nivoo büretil pärast reaktsiooni Eraldunud vesiniku maht Temperatuur t= Rõhk 5. Katseandmete töötlus ja analüüs Leian eraldunud gaasi mahu Leian vesiniku osarõhu 101 325Pa ­ 760mmHg xPa 18,7mmHg Leian eraldunud vesiniku mahu

Keemia → Keemia
5 allalaadimist
Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine
20
pdf

Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine.

veega. Sättisin büretid ühele kõrgusele jälgides, et vee nivoo oleks mõlemas büretis ühel kõrgusel ja büreti keskel. Ühendasin katseklaasid tihedalt korgiga ja tõstsin ühe büretihar u teisest 15…20 cm kõrgemale. Veendusin enne katse alustamist, et seade oleks hermeetiline. Mõõtesilindriga mõõtsin 5…6 ml 10%-st soolhappelahust. Valasin happe läbi lehti katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa happega kokku ei puutuks. Asetasin filterpaberis metallitüki katseklaasi seinale umbes 1 cm allapoole avaust. Sulgesin katseklaasi hermeetiliselt. Liigutasin bürette nii, et vee nivood oleksid mõlemas büretis ühel tasapinnal. Märkisin näidu ühelt büretilt (V1 ). Katseklaasi järsult liigutades kukutasin metallitüki happesse. Jälgisin, kuidas reaktsiooni käigus vee nivoo bürettides muutub. Reaktsiooni lõppedes lasin eraldunud vesinikul 2…3 minutit jahtuda. 8

Keemia → Keemia alused
9 allalaadimist
Laboratoorne töö 1- ideaalgaaside seadused-Keemia alused
18
doc

Laboratoorne töö 1- ideaalgaaside seadused (Keemia alused)

Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Katse ettevalmistamise käigus kontrollisin, et seade oleks hermeetiline. Katse käigus sain juhendajalt magneesiumi tüki (nr 197), mille mähkisin märja filterpaberi sisse. Väikese mõõtesilindriga mõõtsin 5-6 ml 10%-st HCl lahust ja valasin happe läbi lehtri katseklaasi. Hoidsin katseklaasi väikese nurga all ja panin 1 cm alla avaust selle metallitüki filterpaberis ning sulgesin katseklaasi hermeetiliselt. Liigutasin bürette nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid ühel tasapinnal. Märkisin võimalikult täpselt üles näidu ühelt büretilt (V1). Katseklaasi järsult liigutades kukutasin magneesiumi tüki hapesse. Loksutasin, et paber võimalikult rohkem avaneks ja jälgisin, kuidas vee nivoo bürettides muutus. Kui reaktsioon oli lõppenud ja nivood enam ei muutunud, siis lasin eraldunud vesinikul paar minutit jahtuda

Keemia → Keemia alused
6 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun