lõppe keha pinnaga, vaid kujutab endast keerulist energeetilist ja vaimset süsteemi. Olles veendunud mingite oma teadmiste õigsuses, võime sattuda äärmisse ohtu - me ei pea võimalikuks muid alternatiive. Selles mõttes on teadus arengut pidurdavaks jõuks, ta keeldub uurimast probleeme, mis talle ei meeldi. Enamik inimesi enne kui nad alustavad mõtlemist filosoofiliselt ehk siis hakkavad asjade üle filosoofilisemalt mõtlema, on naiivsed realistid. Teooria on tuntud ka kui otsene realism või terve mõistuse realism. Kõike mida me oma silmaga näeme ning meeletega tunnetame tuleks võtta puhta kullana. Näiteks kui ma näen suurt õunapuud siis ma näen seda sellepärast, et minu ees seisab suur õunapuu ja kui õunad sellel on punased siis see on sellepärast, et seal on mingid objektid mis on omavad punast värvust. Naiivne realism on tihedalt seotud viie erineva uskumusega. Esiteks eksisteerib
Iseloomustage kavatsusele/mõjule tuginevaid teooriaid? “Pornograafia on mingi ainestiku visuaalne, kirjanduslik või auraalsete vahenditega kujutamine… kui see kujutis on selle stimuleerimise kunstiteose esitamine, kunstiteose levitamine, kunstiteose kogemine.Seonduvaid eetilised küsimusi: Kas ja mis mõttes kehtivad moraalinoormid ka kunstnikele? (“väljaspool head ja kurja”). Kas eesmärk” (Narveson). See paistab olevat filosoofilisemalt kõige tugevam määratlus. Näited: “erootiline materjal, mis on kavatsetud primaarselt põhjustama vastuvõtjaskonnas seksuaalset erutust või kunstniku tegevus on kuidagi eriline, et see nõuab eristaatust? Kas kunstnike toatlused on moraalselt soovitatavad? tegelikult omab sellist primaarset mõju” (Olen & Barry)
on eetiline vastus." C.W. Churchman kui õpetaja ja lektori kohta on öeldud, et ta oli väga põnev ja erutav lektor ning tal oli õpilasi üle maailma. 2.1. Eesmärgiline juhtimine. Eesmärgiline juhtimine sai alguse möödunud sajandi keskel. Selle autoriteks loetakse eelkõige Douglas McGregorit ja Peter Druckerit. Enne II Maailmasõda domineerisid USAs juhtimises Taylori ja Fordi põhimõtted. Peter Drucker, kes tuli Euroopast Ameerikasse, käsitles juhtimist filosoofilisemalt. Selle asemel, et analüüsida igat tööülesannet detailides eraldi, püüdis ta leida juhtimise üldisemaid põhimõtteid, mis sobivad erinevatele ülesannetele. Ta lõi eesmärgilise juhtimise kontseptsiooni, nihutades rõhuasetuse tootlikkuselt üldisele jõudlusele. Selle asemel, et juhtida ainult protsesse , peaksid juhid seadma eesmärgid ja siis nende täitmise nimel töötama. Peter Drucker rakendas esmakordselt seda meetodit 1950. aastatel General Electric'us.
See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspoliitika-alaseid raamatuid, ajakirjades ning ajalehtedes ilmunud vastavateemalisi artikleid, uurimistöid, samuti mitmete valitsusasutuste dokumente. Majanduspoliitika vaatleb probleeme tunduvalt laiemalt ning filosoofilisemalt (tihti ka pragmaatilisemalt ja isegi küünilisemalt), kui seda teevad näiteks mikroökonoomika ning makroökonoomika, mis enamasti lihtsustatult käsitlevad turgu ja riiki ideaalsetena ning inimesi arukatena (ratsionaalselt tegutsevatena, oma kasusid – jõukust või sissetulekut – maksi- meerivatena). Reaalses majanduses ja elus üldse pole aga turg ning riik täiuslikud ega inimesed arukad. On – väga pehmelt väljendudes – mõningaid raskusi kapitalismi ja demokraatia,