Idealism ja materialism hariduses Idealismi või materjalismi all võidakse silmas pidada väga erinevaid positsioone ja suundi filosoofia ajaloos. Soovist neid omavahel võrrelda, on oluline keskenduda ühele konkreetsele näitele. Teoreetiliselt tähendab idealism filosoofias mis tahes positsiooni, mis peab vaimu, teadvust või ka keelt mateeria suhtes kas ontoloogiliselt või tunnetuse seisukohast primaarseks. Materialism tähendab aga filosoofiasuunda, mis peab esmaseks ainet. Tegelik maailm, objektiivne reaalsus (aine ehk mateeria) on põhiline ja teadvus tuleneb ainest. Materialistlikud õpetused peavad maailma olemuselt aineliseks1. Idealsimi ja materjalismi erinevus ilmneb hästi näiteks tänapäevases koolisüsteemis. Alljärgnevalt näited kuidas idealism ja materjalism süsteemis ilmnevad. Idealism süsteemis baseerum arusaamal, et õpilastele tuleb õpetada uusi teadmisi läbi kirjanduse,
kvaliteet, meetodite võimalik ühendamine, teiste uurijate toetus uuringu hindamisel, uurija subjektiivsuse kirjeldamine ning uurija vastutustundlikus. Kokkuvõtteks võib ütelda, et fenomenoloogiline uuring põhineb tunnetel ja emotsioonidel. Fenomenoloogia ei aja taga teooriat ega tunnet kindlatele faktidele vaid inimesele kui indiviidile. Fenomenoloogia all mõistetakse filosoofias fenomenidele suunatud filosoofilist uurimust. Seal hulgas filosoofiasuunda, mida nimetatakse ka fenomenoloogiliseks filosoofiaks. Sellise uuringu eeliseks on uuringu küllaltki lai kasutusvõimalus ning piiramatu isikute arv, kelle panust saab uuringus kasutada. Uuringu puuduseks on fakt, et ta uurib seda, millisena asjad näivad ja mitte seda, millised nad tegelikult on. Võib aga öelda, et kui uurija kasutab fenomenoloogilise uurimuse puhul võimalikult läbipaistvat uurijaprofiili ja juhindub kvaliteedi kriteeriumitest, siis on tegemist hea meetodiga
Objektiivne tõde on inimteadmiste selline sisu, mis ei sõltu subjekti tahtest ega soovidest, peegeldab õigesti tegelikkust. 32. Uuspositivism Kesksel kohal on siin teaduskeele ja verifitseerimise probleemid. Teaduskeel peaks koosnema lause aatomitest (“ See on…” lausetest) , millest moodustatakse siis keerulisemaid lause molekule. 33. Fenomenoloogia Fenomenoloogia all mõistetakse filosoofias fenomenidele suunatud filosoofilist uurimist (sealhulgas filosoofiasuunda, mida nimetatakse ka fenomenoloogiliseks filosoofiaks). See sõna tähistab eri käsitlustes üsna erinevaid filosoofilise uurimise viise või filosoofilisi distsipliine. 34. Falsifikatsioon - VÕLTSIMINE 35. Verifikatsioon- KONTROLLIMINE 36. Positivism Positivism (ld positivus – tegelikult antud, tõeline, tegelikkusel põhinev) on filosoofia suund, mis tekkis Prantsusmaal 19. sajandi 30.-ndatel ning levis hiljem Inglismaale ja teistesse Euroopa maadesse
uuringu eri etappides ainest reflekteerinud, analüüsinud ja sellest kirjutanud); uurija vastutustundlikkus (süstemaatiline tegevus kõigis uurimistetapppides ja selge ülevaate andmine sellest uurimisaruandes). 9 KOKKUVÕTE Fenomenoloogia all mõistetakse filosoofias fenomenidele suunatud filosoofilist uurimimust sh filosoofiasuunda, mida nimetatakse ka fenomenoloogiliseks filosoofiaks. See sai alguse Edmund Husserli fenomenoloogilisest teadvuse käsitlusest, mis vastandus toonastele psühhologistlikele arusaamadele ning püüdis kirjeldada teadvust intentsionaalsena. Sellise uuringu eeliseks on uuringu küllaltki lai kasutusvõimalus ning piiramatu isikute arv, kelle panust saab uuringus kasutada. Uuringu puuduseks on fakt, et ta uurib seda, millisena asjad näivad ja mitte seda, millised nad tegelikult on.