suhtuda skeptiliselt kõikidesse päritud tõdedesse. Nende idee seisnes selles, et üksikisik peab ise kõikidele küsimustele vastused leidma. Selles mõjutas neid ka Descartes'i filosoofia. Vastuhakk vanadele autoriteetidele pöördus ka kiriku, kuninga ja aadli võimu vastu; 18. saj olid need institutsioonid Prantsusmaal palju mõjukamad kui Inglismaal. See kõik viis 1789.a revolutsioonini. RATSIONALISM Kuigi John Locke oli oma filosoofialt empiirik, arvas ta, et nii usk Jumalasse kui ka teatud moraalinormid peituvad inimese mõistuses, see mõte sai prantsuse valgustusfilosoofia tuumaks. Sarnaselt vanaaja humanistidele oli enamikul valgustusfilosoofidest vankumatu usk inimese mõistusesse, seetõttu on paljud prantsuse valgustusaega nimtanud lihtsalt ratsionalismiks. Uus loodusteadus väitis, et loodus on mõistuspäraselt korraldatud. Valgustusfilosoofid pidasid oma ülesandeks panna alus sellisele moraalile,
Mõtlesin nimelt, et minul jätkub küll jõudu surra, kuid temal ei jätku jõudu mind leinata. Niisiis käsutasin ennast elama. Mõnikord tähendab ju elaminegi mehiselt toimimist. (3) Ütlen nüüd, mis mulle tollal oli lohutuseks, kuid kõigepealt ütlen seda, et selsamal, mis mind rahustas, oli ka arstimi jõud. Aulised lohutused muutuvad ravivahendiks, ja see, mis reibastab hinge, toob kasu ka kehale; meie õpingud taastasid mu tervise. Pean seda filosoofialt saaduks, et taas tõusin, et tervenesin. Temale võlgnen ma elu, ja see on veel vähim, mida temale võlgnen. (4) Palju aitasid mu tervenemisele kaasa sõbrad, kelle reibastused, valvused ja kõned mõjusid mulle toetavalt. Mitte miski, Lucilius, parim meestest, ei reibasta ega aita haiget nõnda kui sõprade osavõtlikkus, mitte miski ei hävita nõnda surmaootust ja hirmu; mulle tundus, et ma ei saa surra, kui nemad jäävad elavatena minust maha
Pariisis. Teadus on lihtsalt üks müüt või narratiiv paljude seas. Steven Weinberg, 1979. aasta Nobeli füüsikalaureaat ja ka suurepärane popularisaator, arvab, et Sokali puhul füüsika ja matemaatikasisestest arutlustest hüpatakse filosoofilistele ja poliitilistele järeldustele. Füüsika avastused võivad saada filosoofia ja kultuuri jaoks oluliseks, kui me õpime tundma universumi tekkimist või viimseid loodusseadusi, kuid mitte praegu. Mõned teaduslikud avatused võivad filosoofialt ära võtta teatud teemad nagu aeg, ruum või mateeria. Need muutuvad eriteaduste aineks. Asi on hull, kui fundamentaalteadustesse püütakse importida moraalseid ja poliitilisi väärtusi. Teaduse moraalne väärtus seisneb väärtusvabaduses. BricmontBelgia füüsik argumenteerib, et kaos ei kõiguta vähimalgi määral klassikalist 53
annaabi.ee 
