Praegu me ütleks, et ta spetsialiseerus bioloogiale ja tal läks lõpetamiseks aega 7,5 a, mis on vähemalt kolm korda normaalajast pikem aeg. Osaliselt oli selle viivituse põhjuseks ka tema kindlusetus selles osas mis suunas tema elu peaks minema. Lisaks kõigile kohustuslikele loengutele ja laboripraktikale keemias, psühholoogias ja anatoomias, osales ta ka filosoofialoengutel ning mingis faasis kaalus medistiiniõpingute lõppedes ka filosoofiakraadi kaitsmist. Maailmakuulus Ernst Brucke oli see, kes lõpuks noore Freudi tähelepanu püüdis ning andis talle tema esimese professionaalse identiteedi tunnetuse. Brucki mõju all otsustas Freud saada uurivaks psühholoogiks. Brucke oli üks, kes kuulus sellesse psühholoogide gruppi, kes võitlesid innukalt mehhaanilise determinismi eest bioloogia teaduses. See ideoloogia oli Freudile ahvatlev ja mõjutas tema mõtlemist veel aastaid hiljemgi, kui ta oma isiksusteooriat välja arendas
Kuigi Freud ei kavatsenud kunagi arstiks saada, viisid tema kasvav vaimustus uute ja vastuoluliste Charles Darwini teooriate vastu ja Goethe Ood loodusele avaliku ettelugemise mõju teda seitsmeteistkümne aastaselt arstiteaduskonda astumiseni. Lisaks kõigile kohustuslikele loengutele ja laboripraktikale keemias, psühholoogias ja anatoomias, osales ta ka filosoofialoengutel ning mingis faasis kaalus medistiiniõpingute lõppedes ka filosoofiakraadi kaitsmist. 1923. aastal diagnoositi Freudil leukoplaakia, tõenäoliselt suitsetamisest. Algselt hoidis ta seda saladuses, aga 1923 aast aprillis rääkis ta Ernest Jones´le, et kasvaja on eemaldatud. Dermatoloog Maximilian Steiner soovitas suitsetamisest loobuda, aga valetas kasvaja tõsisusest. Kui Freud hiljem Felix Deutsch´i jutule läks, sai ta teada, et kasvaja on vähktõvene. Deutsch soovitas suitsetamisest loobuda ja kasvaja eemaldada. Freudi raviarst oli
objective classifications is expressed or betrayed." Pierre Bourdieu Pierre Bourdieu sündis külas nimega Denguin, edela Prantsusmaal. Tema isa oli kohalik postkontori ülem. Koolis oli Bourdieu silmapaistev õpilane, kuid samal ajal ka suurepärane ragbimängija. Peagi kolis noormees Pariisi, kus ta õppis ülikoolis koos filosoof - Jacques Derrida'ga. Bourdieu huvitus Merleau-Ponty'st, Husserl'i ja Marxi töödest. Bourdieu kaitses oma lõputöö 1953. Pärast filosoofiakraadi saamist töötas ta aasta õpetajana ning siis võeti ta sõjaväkke, kus ta teenis kaks aastat Alzeerias. 1959-60 luges mees Alzeeria Ülikoolis loenguid ning õppis kohalikku põllumajandust ning berberite kultuuri. "I thought of myself as a philosopher and it took me a very long time to admit to myself that I had become an ethnologist," on Bourdieu enda kohta öelnud. 1960 siirdus ta tagasi Prantsusmaale kui iseõppinud antropoloog. Pierre Bourdieu Bourdieu abiellus 1962
annaabi.ee 
