eelistatavatesse asjadesse, mida ta püüab omada. Ühe eluviisi eetilise õigustatuse üle saab otsustada üksnes sisemise hoiaku alusel, mitte selle välise käigu alusel. Kõik teod, mis on sooritatud vooruslikust hoiakust lähtudes, on õigustatud, kõik teod, mis on sooritatud voorusetust hoiakust lähtudes, on õigustamatud. Eelpoolkirjeldatud ükskõiksuse saavutatavuse seadsid kahtluse alla teised, stoikutega konkureerivad filosoofiakoolid. Stoikute oponendid väitsid, et enesealalhoiuks positiivse tähendusega nähtusi ei saa inimene mitte pidada hüvedeks, ja kui ta nendest ilma on, tähendab see tema jaoks paratamatult seda, et ta ei saa olla õnnelik. Stoikud seevastu kinnitasid, et niisugune väärtustamine ei tulene vahetult läbielamisest, vaid põhineb eelnevale mõistusotsustusele. Stoikute vaated ühiskonnale, riigile ja õigusele . Õnnelikkuse seisukohalt pidanuks tark suhtuma
teooriast.) Platon küll väidab, et klassikuuluvus on pärilik ja igavene, kuid tema tekstide kontekstist selgub, et pidas vajalikuks ja võimalikuks ,,paremate" ülespoole liikumist ja vastupidi. (Teda on selliste mõtete eest ka eugeenika ,,isaks" nimetatud.) Platon väitis, et taevas on täiuslik (makrokosmos!), toetas geotsentrilist maailmapilti, ühendas matemaatika astronoomiaga. Lõi Akadeemia, mis kestis 1000 aastat (keiser Justinianus I sulges Ateena filosoofiakoolid aastal 529). Platonism toetab varast kristlust, matemaatika kaudu ka uusaja teadust (Newton). Atomistlik (materialistlik) teooria (Demokritos) on olemas väga väikesed muutumatud osakesed aatomid ning nende ühinemisel ja liikumisel leiavad aset kõik protsessid. Aatomid asunuksid tühjuses (vaakumi mõiste kasutuselevõtt antud juhul omakorda oli suur samm edasi loodusseaduste mõistmisel). Atomistlik
Mujal Euroopas, mis täitus aina barbaritega, ei olnud aga soodsaid eeldusi rikka pärandiga antiikkultuuri jätkumiseks, nagu see oli bütsantsi- ja islamimaades. Ometi oli üks institutsioon, mis suures osas tugines otse antiigi traditsioonile - see oli kristlik kirik. Kirikuhoonete eeskujuks olid antiigi basiilikad, jumalateenistuskohana sai kirik mõjutusi ka antiigi hauakultuurist. Üpris samasugune arhitektooniline seos antiigiga oli kloostritel. Antiigi gümnaasium, filosoofiakoolid ja kogunemiskohad kordusid kloostriarhitektuuris. Esimesed kloostrid olid basiilikad ja baptisteeriumid - basiilika on pikliku põhiplaaniga, sammaste või piilaritega, mis on samuti samba moodi elemendid, lööviline ehitis. Rooma ajal oli basiilika kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp, varakristlikul ajal kujunes see aga kirikuhooneks. Kuulsaim basiilika on Pisa kellatorn Itaalias. Baptisteerium on hoone, kus viiakse läbi ristimistalitusi, see oli algselt suplusbassein
annaabi.ee 
