Peamisteks õpiaineteks valis Suits üldise kirjandusajaloo ja esteetika, soome keele ja kirjanduse ning rahvaluule. Peale saksa, vene ja soome keele, mida G. Suits valdas juba enne ülikooli,õppis ta norra, taani ja rootsi keelt Noore Suitsu lugemus kujunes silmapaistvalt laiahaardeliseks, hõlmates saksa, vene, norra, rootsi, taani, inglise ja itaalia kirjandust ning humanitaarteaduslikku literatuuri. Helsingi ülikooli lõpetas G. Suits filosoofiakandidaadi astmega 1910.a. Ülikooli lõpetamise järel jäi ta Helsingisse, kus sai ajutise tööjõuna koha ülikooli raamatukogu vene osakonnas. Seejärel töötas ta veel ka gümnaasiumiõpetajana ja ajakirjanikuna. Aastail 1921-1944 oli Gustav Suits Tartu ülikooli eesti keele ja üldise kirjanduse õppejõud. Seejärel asus ta elama Rootsi. G. Suits suri Stockholmis 23. mail 1956. aastal ning on maetud Stockholmi Metsakalmistule. Isiklikus suhtlemises oli G. Suits alati väga viisakas
G. Suits ei tahtnud gümnaasiumi minna, sest vene keele õppimine oli koolis visalt edenenud. 1896.a. sügisel läks G. Suits gümnaasiumi sisseastumiseksamitele ning ta võeti vastu. Hea õppeedukuse pärast vabastati G. Suits kooliraha tasumisest. Gustav luges suure huviga ilukirjandust ja tundis huvi ka filatelismi vastu. G. Suits lõpetas 1904. aastal gümnaasiumi kuldmedaliga ning asus õppima Tartu ülikooli, kus käis vaid ühe semestri. Seejärel siirdus ta Helsingi ülikooli, lõpetas filosoofiakandidaadi astmega. Aastatel 19171919 oli tegev poliitikas olles Eesti Sotsialistide-revolutsionääride partei liige. Teda peeti üheks Eesti iseseisvuse idee autoriks. 1924. aastal asutas Gustav Suits Akadeemilise Kirjandusühingu mille esimeheks jäi kuni 1941. aastani. Töötas ta gümnaasiumiõpetajana ja ajakirjanikuna. Aastail 1921-1944 oli Gustav Suits Tartu ülikooli eesti keele ja üldise kirjanduse õppejõud. Seejärel asus ta elama Rootsi. G. Suits suri Stockholmis 23. mail 1956
kõrval aega ja energiat loominguliseks tegevuseks, kirjanduslike väljaannete toimetamiseks, soome ja eesti kultuurielust osavõtmiseks.Peale saksa, vene ja soome keele, mida G. Suits valdas juba enne ülikooli,õppis ta norra, taani ja rootsi keelt. Noore Suitsu lugemus kujunes silmapaistvalt laiahaardeliseks, hõlmates saksa, vene, norra, rootsi, taani, inglise ja itaalia kirjandust ning humanitaarteaduslikku literatuuri. Helsingi ülikooli lõpetas G. Suits filosoofiakandidaadi astmega 1910.a. Ülikooli lõpetamise järel jäi ta Helsingisse, kus sai ajutise tööjõuna koha ülikooli raamatukogu vene osakonnas. Seejärel töötas ta veel ka gümnaasiumiõpetajana ja ajakirjanikuna. 1905.a suvel sai Suits Eestis laialt tuntuks kui ,,NoorEesti" esimese albumi koosta mise initsiaator,samanimelise kirjandusliku rühmituse asutaja ning luuletuskogu ,,Elu tuli" autor.Rühmituse ,,NoorEesti" ühe juhina kujunes temast Eesti esimesi
annaabi.ee 
