Sokrates seletab et filosoof ei hooli maistest naudingutest ega riietest. Filosoof vabastab oma hinge kehast niipalju kui see võimalik on. Ning et inimene kes ei hooli kehalistest naudingutest ongi surma ligi. Filosoofi hing ei austa keha ning põgeneb selle juurest. Senikaua kuni filosoofi hing ja keha on koos ei saavuta nad kunagi tõde. Keha tõttu sünnivad sõjad ja kõik muud haigused ning ihad. Arukus saabub siis kui kehast vabanetakse. Teadmised saabuvad pärast surma. Õigesti filosofeerijad harjutavad surnud olemist. Sokratese kaitsekõne oma surmaotsusega leppimiseks on veenev juhul kui on õige üks selle kaitsekõne eeldustest: et hing on surematu. 70a küsib Kebes Sokrateselt, kas on võimalik tõendada, et surnud inimese hing jääb alles ja ei haihtu pärast surma koos kehaga (70a-b). Vastuseks esitab Sokrates järgmise tõestuse, mille keskne tees on vastandite sündimine vastanditest (70c-72d). Esitage see tõestus argumendi kujul.
Sokrates seletab et filosoof ei hooli maistest naudingutest ega riietest. Filosoof vabastab oma hinge kehast niipalju kui see võimalik on. Ning et inimene kes ei hooli kehalistest naudingutest ongi surma ligi. Filosoofi hing ei austa keha ning põgeneb selle juurest. Senikaua kuni filosoofi hing ja keha on koos ei saavuta nad kunagi tõde. Keha tõttu sünnivad sõjad ja kõik muud haigused ning ihad. Arukus saabub siis kui kehast vabanetakse. Teadmised saabuvad pärast surma. Õigesti filosofeerijad harjutavad surnud olemist. · Sokratese kaitsekõne oma surmaotsusega leppimiseks on veenev juhul kui on õige üks selle kaitsekõne eeldustest: et hing on surematu. 70a küsib Kebes Sokrateselt, kas on võimalik tõendada, et surnud inimese hing jääb alles ja ei haihtu pärast surma koos kehaga (70a-b). Vastuseks esitab Sokrates järgmise tõestuse, mille keskne tees on vastandite sündimine vastanditest (70c-72d). Esitage see tõestus argumendi kujul.
Kokkulangevus on aga see, kui keegi parajasti jalutab ja päike loojub. Jalutamine pole loojangu märk ega põhjus, samuti kui pole seda loojang jalutamise jaoks. Seega ei toimu kokkulangevusi ei pidevalt ega sageli. Kas siis selles suhtes, mis toimub kehas, on mõned unenäod põhjusteks ja märkideks? Ütlevad ju kogenud arstidki, et unenägusid tuleb hoolikalt tähele panna. Eks ole mõistlik samamoodi arvata ka neil, kes pole õppinud meistrid, vaid vaatlejad ja filosofeerijad. Kui need mõjutused, mis leiavad aset päeva ajal, pole küllalt suured ja tugevad, jäävad nad suuremate ärkvelolekumõjutuste varju; magamise ajal aga on vastupidi: mis on väike, näib olevat suur. See selgub juhtumitest, mida unes sageli ette tuleb: kui kõrva satuvad nõrgad helid, arvatakse, et lööb välku ja müristab, kui valgub alla tilk sülge - maitstaks nagu mett ja magusaid jooke, kui mõni koht muutub natuke soojaks - kõnnitaks nagu läbi tule ja tuntaks tohutut
annaabi.ee 
