Silmapaistev kirjanduse uurija tänapäeval on Kopenhaageni ülikooli kirjandusprofessor V. Andersen (1864-). Allikad: Taani kirjandus eesti keeles ja eesti kirjandus taani keeles : [kirjandusnimestik] / [tekstide autor L. Bostrup... jt. ; bibliograafia koostaja M. Liivamets ; eessõna: L. Bostrup, M. Liivamets] Tallinn : Eesti Rahvusraamatukogu, 1992 Skandinaaviamaade kirjandus : (rootsi, norra, taani ja islandi kirjandus pärast Teist maailmasõda) : õppevahend kõrgkooli filoloogiateaduskonna erialadel / Tartu Riiklik Ülikool. Tartu : Tartu Riiklik Ülikool, 1984 Ülevaade skandinaavia kirjandusest / E. Raudsepp. Tartu : Loodus, 1935 (Tartu : K. Mattiesen)
aastal. 1845 1847 asusid majas ka kliinikud, sest parasjagu renoveeriti Toomemäe kliinikuid. 1848 aastal asus hoones ka Veterinaariakool aastaks ajaks. 1856 remonditi hoone jälle Akademische Musse tarbeks. Peale klubi oli hoones 19. sajandi teisel poolel rektori ametikorter ja ülikooli polikliinik. 19. sajandi lõpust kuni II maailmasõjani oli hoone teine korrus matemaatika instituudi käsutuses. 1970.1990. aastatel olid majas ajaloo-keeleteaduskonna, hiljem ajalooteaduskonna ja filoloogiateaduskonna dekanaadid, ülikooli trükiste müügipunkt, pedagoogikakateeder ja ülikooli allüksused. Ja see pilt mida te näete praegu on siia ilmunud 2007 aastal kui maja renoveeriti ning see on Louis Höflingeri 1860. aastal valminud litograafia põhjal valminud pilt. Pirogovi platsile See park on traditsiooniline Tartu tudengite õllejoomiskoht. Kuna üldjuhul on avalikus kohas alkoholitarbimine keelatud, on sellel teemal kestnud aastaid avalik debatt
Mõlemad kislakid hakkasid ühiselt kraavi kaevama ning väärt algatust toetas ekskavaatori laenamisega ka rajoonivalitsus. Kraavikaevajate hinge kosutasid aga Nurijjä isetegevusringi etendused. Anar Rzajev (1938) On sündinud 1938 Bakuus kirjanduslikus perekonnas, tema isa on tuntud luuletaja Rässul Rýza (1910-81 POLE W) ja tema ema poetess N. Rafibäjli (1913-1981). 1960 lõpetas Anar Aserbaidzaani Riikliku Ülikooli filoloogiateaduskonna. Esimesed töökohad olid Nizami nimelise kirjandusmuuseumi uurija, Raadio- ja Televisioonikomitee redaktor. 1962-64 õppis Moskvas Ali Senani kursusel, 1971-72 aga Moskvas rezissuuri. 1968 sai kirjandusajakirja ,,Qobustan" pearedaktoriks. Hiljem sai Teatriliidu, Kirjanike Liidu liikmeks, Kirjanike Liidu esimeheks. Esimene jutukogu ,,Pidupäeva ootel" ilmus 1963. Tema teosed on tõlgitud enam kui 20. keelde,