Hood" ja "Zorro" Õudusfilm Õudusfilmi eesmärk on tekitada vaatajas hirmu, õudust, kartust, sageli ka jälestust. Õudusfilmid said algus 19. saj. lõpus, esimene õudusfilm tuli välja 1896. Tavalisemateks karakteriteks on zombid, vampiirid, sarimõrvarid ja koletised. Õudusfimid sisaldavad elemente ka teistest zanritest nagu ulme, fantaasia, must komöödia ja thriller. Kuulsamaim õudusfilmide lavastaja on Alfred Hitchcock. Thriller Thriller on kirjandus ja filmizanr Thrilleriteks on tavaliselt erinevate zanride segud. Algupärane ning ehtne thriller on film, mis jälitab otsusekindlalt eesmärki, hoida publikut koguaeg põnevil, kui filmi süzee kõrgpunkti suunas liigub. Pinge tavaliselt tõuseb, kui peategelane satub eluohtlikku situatsiooni, millest väljapääs tundub olema võimatu. Thrillerites kohtab tihti tegelasi, kes lähevad kas iseenesest või väljaspoolsete jõudude mõjul üksteisega tülli. Oht võib olla mõnikord varjatud.
2011) 3 1. FILMIZANRID Sõna ,,zanr" on eesti keelde tulnud prantsuskeelsest sõnast genre ning tähendab tüüpi, liiki, klassi või sorti, algselt pärineb ,,zanr" ladina keelest. Filmide liigitamine sai alguse Hollywoodis 1935. aastal Siis ei liigitatud ilme lähtuvalt sisust, nii nagu liigitatakse kirjandusteoseid ja teatrietendusi, vaid hoopis finantseerimise ja totmise järgi. Tänapäeval on filmizanr oluline ning neid võib jagada erinevatest aspektidest lähtudes. Tänapäeval jagatakse filmid isegi meeste ja naiste filmideks. Kui kõik zanrid kokku lugeda ja sinna kaasata ka zanrite allliigid võib neid saada mitusada.2 Tähtsamad filmizanrid on: Romantiline draama sisaldab pikki monolooge, kaunist loodust, päikese tõusu ja loojangut ja armastust, kutsub tihti ka pisaraid esile;3 Triller e
Esse Vestern Vestern ei ole mitte ainult vanim filmizanr, vaid ka ainus Ameerikast alguse saanud kunstivorm. 1920. aastatest kuni 1960. aastate alguseni oli just vesternite populaarsus see, mis aitas kaasa Hollywoodi domineerimisele üleilmsel filmiturul. Vesternite tegevus leiab traditsiooniliselt aset ajavahemikus 1850-1890, neil aastatel tabas Californiat ja Dakotat kullapalavik ning leidsid aset Ameerika kodusõda, tervet mandrit läbiva raudtee ehitus, sõjad, indiaanlastega, karjade
tõe)25. Rouch'i iseloomustav jagatud antropoloogia tähendas aktiivset suhtemist nendega, keda jälgiti ning filmitegija antud juhul ei olnud mitte passiivne eemalolev vaatleja (nagu samal ajal Ameerikas prevalveerinud lähenemine cinéma vérité'le26), vaid suhtlemine filmijate ning filmitavate vahel oli osa protsessist, filmitavate tagasiside ülesvõetud materjali kohta kajastus lõpp-produktis.27 Etnofiktsioon kui filmizanr Rouch'i loomingus sai alguse tema taotlusest tuua vaatajateni ka oma tegelaste sisemaailm ning ainuke viis kuidas seda 19 Greene, Naomi, 2007. The French New Wave: A New Look. Lk 36-37. (Minu tõlge S.V.) 20 ibid, lk 4 21 Guynn, William (ed.), 2011. The Routledge Companion to Film History. London, New York: Routledge. Lk 153 22 Feld, Steven, 2003. Ciné-ethnography/ Jean Rouch. [e-raamat]. Lk 12-14; 170 23 ibid 24 Greene, Naomi, 2007. The French New Wave: A New Look
annaabi.ee 
