Joonis 3: Tsehhi lipp TSEHHI VABARIIK Tsehhi Vabariik sai iseseisvaks riigiks 1993. aasta jaanuaris, kui Tsehhoslovakkia jagunes kaheks. Enne Teist maailmasõda kuulus Tsehhoslovakkia maailma kümne industrialiseerituma riigi hulka ning ainsana Ida-Euroopa riikidest säilis seal demokraatia 1938. aastani. Tsehhi pealinn Praha on üle 1000 aasta vana ning seda iseloomustavad uhked ajaloolised ehitised erinevates stiilides. Seetõttu on linn kujunenud paljude rahvusvaheliste filmitootjate meelispaigaks. Tööstus on tänini riigi majanduses esikohal esiletõstmist väärib autode, tööpinkide ja masinate tootmine. Riigi idaosas asuvas Moraavias on tähtis raua- ja terasetööstus. Põllumajanduses kasvatakse peamiselt maisi, suhkrupeeti, kartuleid, nisu, otra ja rukist. 95% riigi pindalast on mägine ning sobib ideaalselt suusatamiseks, rattasõiduks ja matkamiseks. Suurtes metsades elavad metssead ja rebased. Joonis 4: Praha TSEHHI
Vendade Johannes ja Peeter Parikas ja Konstantin ja Theodor Märska ning nendega seonduva esimese eesti filmiühingu Estonia-Film 28 filmi. On näiteid niisuguste eesti filmitootmise algusaastatel tegutsenud stuudiote toodangust, nagu Film-Klubi (1 film 1927. a), Siirius Film (2 filmi 1927. a), Theodor Lutsu Filmiproduktsioon (21 filmi aastatest 1927-1939). Eesti Kultuurfilm on esindatud 318 filmiga, kusjuures hoiul on kõik kroonikafilmid alates 1935. aastast. Hilisemate aastate filmitootjate seas on suurema filmide arvuga esindatud: Filmistuudio Tallinnfilm ringvaated, kroonika-, dokumentaal-, nuku-, joonis- ja mängufilmid aastatest 1946-1998 2 780 nimetust; Eesti Reklaamfilm reklaam- ja õppefilmid aastatest 1969-1993 610 nimetust; Eesti Televisioon + Eesti Telefilm kroonikapalad, kontsertprogrammid, saadete juurdevõtted, telefilmid aastatest 1956-1988 748 nimetust. Videofilmid Piirdaatumid 1908 käesoleva ajani....
2010 14 [Kasutatud 12. juuni, 2017]. 2011 40 2012 28 2013 50 Office'I tugi andmete lisamise kohta diagrammile 2014 28 2015 64 2016 21 Aastatel 1993-2001 on Venemaa filmid SRÜ filmide hulgas, alates 2002. aastast Euroopa riikide filmide hulgas. Alates 2005. aastast on hõlmatud ka filmitootjate levitatud filmid. Rahvaarvuga seotud kinokülastuste puhul on alates 2012. aastast kasutatud 2011. a rahvaloendusel põhinevat rahvaarvu, varasematel aastatel 2000. a rahvaloendusel põhinevat rahvaarvu. Alates 2014. aasta andmetest on kasutatud Eesti Filmi Instituudi andmeid. Kuni 2011. aastani on andmed eurodesse ümber arvutatud koondandmete baasil (1 euro = 15,6466 Eesti krooni). 70
seisukohalt ülioluline. Konkurentsi kujundavad jõud Need viis jõudu avalduvad valdkonniti erinevalt. Lennukiehituse turul on esitootjate Airbusi ja Boeingi vahel tugev konkurents. Tohutuid õhusõidukitellimusi täitvate lennufirmade võim hinda määrata on väga suur, samas kui uute tegijate turuletuleku oht, asendustoodete oht ja pakkujate jõud on mõõdukamad. Filmitööstuses on oluline aga meelelahutuse asendusvormide levik ning filme tarnivate filmitootjate ja -turustajate võim. Tugevam(ad) nendest viiest konkurentsijõust määravadki valdkonna kasumlikkuse ja on seega strateegia loomise seisukohalt kõige olulisemad. Kuid alati pole ilmne, mis see kõige silmapaistvam jõud on. Ehkki näiteks tarbekaupade sektoris käib väga tugev rivaalitsemine, ei pruugi see olla kasumlikkust piirav tegur. Madalad tulud fotofilmitööstuses on tingitud näiteks paremate asendustoodete olemasolust, nagu juhtivad fotofilmitootjad Kodak ja Fuji
annaabi.ee 
