kindlasti oli Sitsiilia kangelane. Kirjandusteostes on väga lihtne armuda tegelastesse, kuna autor oskab kujutada neid väga hästi, valides tegelaste head omadused. Oluline on meeles pidada, et Mario Puzo raamat ei ole ajalooline allikas ning info, mis on raamatus jagatud, ei pruugi vastata tõele. Need Giuliano omadused, millest kirjutab raamatu autor viivad tagaplaanile karm reaalsust. Giuliano oli ka halastamatu bandiit ja tapja. Filmiteose kujutlus Francesco Rosi film ,,Salvatore Giuliano" ilmus 1961.aastal. Kuigi filmi nimetus on iseenese tegelase nimi, film on loodud mitte ainult Salvatore Giuliano kuju näitamiseks, vaid ka tollaja Sitsiilia kuju ja poliitiliste jõudude võimu näitamiseks. Ise Rosi kommenteeris oma filmi kui ,,mitte dokumentaalne filmi tegevuseviis, vaid dokumenteeritud viis". (LarkeWalsh 2019)
täpsustada reaktsiooni. Seda Third level kasutatakse tihti Fourth level Fifth level dramaatilistes stseenides. Kaamera nurgad Mõisted: Kadreering Kaadri piiride, plaanisuuruse ja rakursi valik. Kaader Filmiteose struktuuri väikseim üksus. Rakurss pildistatava, filmitava või vaadeldava objekti asend võttepunkti suhtes Stoppkaader kaader, milles tegevus on seiskunud, see efekt tekib ühe kaadriku pideva kordamise tulemusel. Aegluup kasutatakse millegi rõhutamiseks, näiteks mõne dramaatilise või vaatemängulise hetke pikendamiseks Kaamera nurgad Tavaline vaatenurk, silmade kõrguselt. Kaamera nurgad Ülevalt alla filmides jätab inimesest nõrgema, hädisema mulje. Kaamera nurgad
teoseks, kui kirjandusteost tuleb tõlkida võõrast keelest koos kaasatuleva erineva kultuuri ja selle ruumiga. Loodud filmiteos võib olla kinovaatajale välismaise romaani esmatutvustus ning hilisem originaalteksti järellugemine võib teosest arusaamist, adumist ning sellest tulenevaid tõlgendusi oluliselt muuta. Pole välistatud, et see protsess võib olla ka tagurpidine ehk raamat oli loetud enne linateose vaatamist. Antud juhul oleks raamatu lugejal ja filmiteose vaatajal tegemist omamoodi kaksiktekstiga, kuid eks kirjasõna ja filmipildi võrdlemine on olnud pikemat aega paratamatus ja kirjasõna ekraniseeringu puhul saab väita, et lugemine ja vaatamine on lahutamatud mõisted. Võib-olla aitaks filmikeelde tõlkijaid see, kui nad originaalis kirjasõnas edastatud sündmusi ja tegelaskujusid ning nende karaktereid endale silme ette manaksid ehk prooviksid iseenda tarbeks visualiseerida teksti aegruumis ning me näemegi, et
Ürituse nimetus: maailmameistrivõistlused, laulupidu Kohanimi täiendina: Tallinna kilud, Muhu seelik, Soome kelk, Hiina köök, Rootsi laud, Siberi katk, Türgi saun, Mulgi kapsad(mulgikapsad) Taime-ja loomanimetused: peipsi siig, damaskuse roos Loomatõunimetused: tori hobune, kolorado mardikas Hõimud: papua hõimud Lavateose pealkiri: ballett „Luikede järv“ Kirjandusteose pealkiri: „Tõde ja õigus“ Kunstiteose pealkiri: „Poiss kalaga“ Filmiteose pealkiri: „Viimne reliikvia“ Artikli pealkiri: „Tänapäeva kool“ Ürituse pealkiri: muinasõhtu „Andersen meiega“ Ajaloolised sündmused: Ümera lahing(kohanimi), jüriöö ülestõus, märtsipommitamine Püha-ja tähtpäeva nimetus: sõbrapäev, suur reede Usundi nimetus: luteri usk, paganausk, aga ka katoliku kirik Nimest tuletatud nimetus: tammsaarelik stiil, darvinism Ameti-ja aunimetus: president, professor, generalissimus Tähtkujud: Kalad, Ambur NB!!