piimadeta oleks tema elu parem olnud). Hobune, kes tema vankri ette oli rakendatud teadis koduteed ning toimetas vankri koos surnud Tõnuga koduukse taha. Mari nägi nende saabumist ning läks neile vastu, kuid märkas, et Tõnu on surnud. Seepeale sõnas, ta et seda ta küll ei tahtnud. Kõige enam jäi meelde, see hetk kui Mari nägi surnud Tõnut vankrisse külmununa. Kindlasti jäi meelde ka talvine öö, paks lumi. 3. Prillupi kinnisidee Filmitegijatel õnnestus tõestada, et mõisniku ettepanek Mari piimade vastu vahetada, muutus Prillupi kinnisideeks. Peale ettepaneku tegemist läks Tõnu kohe Kuru-Jaani juurde, et näha mis võiks tema valdustesse saada. Koju jõudes hakkas ta Marile sellest ääri-veeri rääkima, kuid Mari ei olnud tema soovidega nõus. Ta rääkis naisele, et Kuru-Jaan saab endale varsti isegi mõisa osta, kuna see töö on väga tulus. Kuna Mari ikkagi ei olnud nõus, siis pidi ta mõisnikult aega juurde
juurde. (Golestan 1965) Peale revolutsiooni olid esimesed aastad filmiloojatele üsna edutud. Enamus filme olid ebasobivad, et näidata publikule. Sellegipoolest hakati tootma poliitilisi filme, mis olid mässuks režiimi vastu. Režissöörist sai poliitiline tegelane. Kuni selle hetkeni kui 1982. aastal tuli välja film „Hell-Raisers“, sai toota veidi kritiseerivaid poliitilisi filme. Peale „Hell-Raiser’i“ avalikult näitamist keelati aastateks revolutsioonieelsetel näitlejatel ja filmitegijatel Iraanis tööd jätkata. (Sadri 2006: 178-180) Ideaalseks teemaks sai spirituaalne otsing. See sai alguse, kui loodi film „Beyond and Mist“, millest sai musternäidis, milline peaks Iraani kino olema – natuke poliitikat, natukene religiooni ning natukene müstikat. (Sadri 2006) Kahjuks ei leidnud ise ühtegi sellist filmi internetist. Kuigi tänapäeval oleks Iraani kohta teha palju ühiskonnakriitilisemaid filme, siis kahjuks on see võimalik vaid välismaal
ülipopulaarseks, kuid tekitas oma delikaatsete teemadega, nagu klu klux klan, orjus jne, poleemikat. Näiteks tänapäeval ei oleks võimalik laial ekraanil seda filmi näidata. NAACP (the National Association for the Advancement of Colored People) koos teiste rühmitustega üritasid saavutada filmi levitamisele keelu, kuid see ei läinud neil läbi. ,,The birth of a nation" tõi selle loojatele nõnda palju tulu, et ka ühes toonases interviuus on märgitud, justkui oleks filmitegijatel rahalugemisega juba järg ammugi käest läinud. Filmi vägivaldne sisu pani põhjaosariikide linnaelanikud mässma ning Griffith uskus, et andis kriitikutele vastulöögi oma järgmise filmiga ,,Intolerance" (,,sallimatus"). Selles filmis olid läbivateks nelja erineva ajastu sündmused nagu, Babüloni langemine, Jeesuse ristilöömine, Pärtlipäeva veresaun ja kaasaja sündmused. Film ei toonud siiski oma kaasajal oodatud rahalist kasumit, kuigi oli populaarne
annaabi.ee 
