selles, kas nad piisavalt sisu edasi kannavad. Järelsõna Milos Forman on öelnud, et rezissööris peab olema natuke kõike. Temas peab olema natuke näitlejat, stsenaristi, monteerijat jne. Hea rezissöör valib koostööks inimesed, kes oma proffessiooni oskavad paremini kui rezissöör. Forman oskas kirjutada, ning otsis stsenaristideks inimesed, kes oskasid seda temast paremini ja sellise põhimõttega hakkab ta enamasti vorpima oma visiooni. Sealjuures arvas Forman, et filmitegemisega peab siiski kaasas käima ka lõbu. Kõik peaksid mõtlema justkui nagu filmiks koduvideot, sest sellejuures käib inimestega kaasas teatud kergus. Kui kõik keskenduvad filmi tõsidusele ja sellele, et alati on raha liiga vähe, peegeldub see filmi lõpptulemuses. Formani filmide lõpptulemus on enamasti siiski koduvideost üpris kaugel, paljud neist skandaale ja kõneainet tekitanud mitmetele põlvedele.
Projektist võtsid osa ka antropoloog John Adair ja assistent Richard Chalfen. Navaho'd valiti, kuna nende kohta oli olemas palju etnograafilist materjali, neid oli varem palju uuritud. Loodeti, et see aitab adekvaatselt hinnata erineva filmikeele olemasolu. Pine Springs oli kindlate piiridega kogukond, seal elas u 600 inimest. Projekti valiti 7 inimest, 6 olid noored (17-25-aastased) ja üks vana. Kellegil polnud kokkupuudet filmitegemisega. Eesmärk oli avastada, kuidas nad oma kultuuri ise näevad filmi kaudu, kuidas paljastavad oma kultuurilist mõtlemist. Instruktsioone anti võimalikult vähe, et kuidas on õige filmida jne, et neid mitte mõjutada, et tulemused oleksid autentsed. Tulemseks oli rida filme Navajo Film Themselves. Paljud näitasid töövõtteid. Lisaks filmidele ilmus 77ndal aastal raamat ,,Läbi Navajo silmade" analüüsitakse projekti ja tulemusi.
saavuatada, vaid ka sisepoliitilisi. Terve kultuur muutus video kasutamise läbi. II NÄIDE. Video kasutamisest põliselanike poolt, Janomamö’de juures. Teostati Timothy Aschi initsiatiivil. Janomamödest tehtud filmid ei vähendanud nende kultuuri mõistmist lääne poolt, vaid kinnistasid etnotsentristlikke stereotüüpe põlisrahvaste kohta. Asch oli pettunud selles tulemuses ja mõtles, kas seda materjali peaks üldse kuskil näitama. Ta leidis, et ainuke viis, kuidas filmitegemisega edasi minna on andajanomamödele endile kaamerad kätte. 1991. a kevadel viidi läbi videokursus janomamödele, kuidas filmida. Selle projekti eesmärk oli teadvustada ülejäänud Venezuela rahvast janomamödest, et nad mõistaks neid. Kommunikatsiooni jõud on tänapäeval suurim, et ennast kaitsta. Sarnane projekt tehti ka Austraalias. Erich Micheals (1948-1988). Oli ameerika antropoloog ja kommunikatsiooniuurija
annaabi.ee 
