tehniliste elementide kui temaatika (kolonialism ja post-kolonialism) poolest. Cinéma vérité elemente ritta pannes saaks loetellu juba käe pealt filmimise ja sellega seoses dünaamilised filmitaustad (palju erinevaid asukohti) ja loomuliku valguse kasutamise, amatöörnäitlejate kasutamise. Rouch'ile omaste etnofiktsiooni iseloomustavate võtetena on filmis lavastuslikud stseenid, mis kujutavad tegelaste fantaasiamaailmu, on filmitavatega koostööd tehes (jagatud antropoloogia) kujunenud narratiiv, on kaadreid saatvad, tegevust peegeldavad kommentaarid. Kokkuvõte http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1525/var.2007.23.1.38/pdf [vaadatud 01.11.11] 39 Feld, Steven, 2003. Ciné-ethnography/ Jean Rouch. [e-raamat]. Lk 6; 139-140 10 Jean Rouch (1917-2004) oli üks esimesi Prantsuse antropolooge, kes juba alates 1940ndate lõpust hakkas (esmalt Lääne-Aafrikas, Nigeris) tegelema visuaalse
rajaja. Tegeles sellega, mis polnud nähtav, seega ei saanud visuaalselt näidata. Funktsionalism üldiselt huvituski varjatud kultuurist (tekkis uurija peas), mida oli võimalik pigem kirjeldada kui pildistada või filmida. Keskendus ühiskonnale kui tervikule. Robert Flaherty oli Ameerika filmitegija ja ühtlasi ka dokumentaalzanri alusepanija. 1922. esilinastus tema esimene film "Nanook", mis oli ka üldse esimene täispikk dokumentaalfilm. Ennem filmimist elas filmitavatega pikalt koos. "Nanooki" kritiseeriti kuna ta ei näidanud päris reaalset elu, nt ei olnud filmis vintpüsse, mida eskimod tegelikkuses kasutasid. Flaherty eesmärk oli näidata eskimosid ilma lääne mõjuta. Etnograafiline mängufilm Varsti hakkas tuntust koguma zanr etnograafiline mängufilmi. Etnograafilises mängufilmis oli käsikiri, stsenaarium ja näitlejad. Tegevuspaikadeks olid eksootilised kohad koos eksootiliste rahvastega. Eesmärk
Otsis teemasid erinevates kultuurides, mida üles filmida. Tema film ka Rivers of Sand 1974 (Liivajõed), filmis üles (Etioopias) hamarite juures. Selles filmis oli sümboliks käsikivi, millega naised jahvatasid vilja see sümboliseeris Gardneri järgi mehe ja naise vaheliste suhete valulikkust. Gardner soovis üldistada, nt meeste ülemvõim ja see et naised kannatavad on üldinimlik nähtus maailmas. Gardner ei teinud filmitavatega koostööd, ei näidanud neile filme jne. Tema tuntuim film on Forest of Bliss 1986 mis senimaani ärritab antropolooge, tekitab küsimusi, millega tegu on. Film on filmitud Indias Benares linnas, kuhu õige hindu peab minema surema. Filmis ei seletata mitte midagi, seega ei saa pihta, millest seal räägiti. Gardneri puhul tuleb esile just kunsti ja teaduse vahekorra küsimus. Järjest enam mõjut. antropoloogiateadust see kui hästi sa kirjutad, filmid just kunsti küsimus
annaabi.ee 
