kasutatakse tihti Fourth level Fifth level dramaatilistes stseenides. Kaamera nurgad Mõisted: Kadreering Kaadri piiride, plaanisuuruse ja rakursi valik. Kaader Filmiteose struktuuri väikseim üksus. Rakurss pildistatava, filmitava või vaadeldava objekti asend võttepunkti suhtes Stoppkaader kaader, milles tegevus on seiskunud, see efekt tekib ühe kaadriku pideva kordamise tulemusel. Aegluup kasutatakse millegi rõhutamiseks, näiteks mõne dramaatilise või vaatemängulise hetke pikendamiseks Kaamera nurgad Tavaline vaatenurk, silmade kõrguselt. Kaamera nurgad Ülevalt alla filmides jätab inimesest nõrgema, hädisema mulje. Kaamera nurgad Alt üles filmides jätab inimesest üleoleva, tugeva mulje.
muna, kummiaraabik, zhelatiin) abil maalimist; kõige varasemad, juba ürgajal kasutatud pigmendid on süsi, tahm/nõgi ja kollasedpunased ookrid ning umbrad; antiigis võeti kasutusele jõuline palett mineraalse päritoluga värvitoone (tsinnoober, ultramariin, asuriit jt.) ning taimse päritoluga krapp ja indigo primaarvärvused: ehk põhivärvused kollanepunanesinine primitivistlik: kunstis lihtsustatult kujutatu prototüüp: algkuju, eeskuju rakurss: vaatepunkt; pildistatava, filmitava või vaadeldava objekti asend võttepunkti suhtes; kunstis perspektiivivõte, objektide ruumilise edastamise meetod retseptsioon: (teose) vastuvõtmine sakraalne: püha; usu või kirikuga seotud signatuur: (ld. signare märkima) autorit tähistav märk; sageli kunstniku nimi, nimelühend või nimetähed teosel; sageli koos teose valmimisaasta jm. andmetega staatiline: paigalolev stiil: iseloomulik kujutus või väljenduslaad, ideeliskunstiliste iseärasuste
Eelarve oli aga madalam kui teistel debütantidel ja see tingis leidlikuse rakendamist, eriti arvestades, et suur osa filmi tegevustikku kulgeb keset tihedaid Pariisi tänavaid. Operaator Raoul Coutard kasutas kaamera rahva eest peitmiseks mitmeid vahendeid, üks neist postiljonivanker, kuhu oli Camiflex kaamera jaoks eelnevalt auk sisse lõigatud. Produktsiooniperiood algas põhimõtteliselt stsenaariumita, nii et Godard andis näitlejatele eelneval õhtul või sama päeva hommikul filmitava materjali ja ei pidanud takistuseks ka käigult uuendusi sisse viia. Enne sisukokkuvõtte tegemist tasuks välja tuua Godardi tsitaat: „Viimsel hingetõmbel on lugu, mitte teema. Teema on midagi lihtsat ja laiaulatuslikku... 20 sekundi jooksul kokkuvõetav. Loo kokkuvõte kestaks aga 20 minutit.“ „Viimsel hingetõmbel“ räägib noorest prantsuse pisisulist Michel Poiccardist (Jean-Paul Belmondo), kes varastab auto ning tapab teda põgenemise käigus jälitanud politseiniku.
Teadusfilmide Instituut töötas 90ndate keskpaigani, sest see nõudis tohutult ressurssi sedaenam, et formaat muutus, kõik tuli digitaliseerida jne. Praegu asuvad filmid Saksa rahvuslikus-teadulikus-tehnoloogia Raamatukogus. Rouch tegi distantsilt ja teaduslikult objektiivseid filme. Rouchiga on seotud olulised mõisted. Jagatud antropoloogia. Flaherty oli esimene filmitegija, näitas materjali kohalikele ja ootas tagasisidet. See mõiste tähendab uurimisobjekti, filmitava kaasamist filmi, uurimisprotsessi. Inimesed ei ole ainult objektiks, nad on kaasautorid, koostööpartneid informatsiooni hankimisel ja mõtestamisel. Rouch on öelnud, et antropoloog pole mingi putukauurija tegemist ei ole mingi monoloogiga vaid selge dialoogiga filmitaval on oma osa sõnumi kujundamisel, mida publikule edastatakse. Jõudis ise selleni, kui tegi 50ndate alguses (1951) uue
annaabi.ee 
