Joonatani triloogia loomingu tipp. ,,Joonatan kadunud veli", ,,Puu saarel on alles", ,,Öö astmes x". Mats Traat sünd 1936. üks 70ndate parimaid kirjanikke, prosaist, luuletaja, stsenarist, tõlkija. Hetkel vabakutseline kirjanik. Tuntuks sai proosaga. Lühiproosa kogu ,,Koputa kollasele aknale". Räägib eesti külaprobleemidest (majad tühjad, inimesed lähevad linna, külade tühjaksjäämine, kardab maakultuuri kadumist). Romaan ,,Tants aurukatla ümber" algselt mõeldud filmistsenaariumiks. Räägib ühest rehepeksjast, aga erinevates ajastutes. ,,Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga" realistlik romaan kolhoosielust. Räägib erinevatest tõekspidamistest. Hakkab kirjutama ajaloost: "Puud olid, puud olid hellad velled", ,,Pommeri aed" Räägi kooli tähtsusest Eesti kultuuris 20. saj alguses. Arvo Valton sünd 1935. Vabakutseline, avaldab palju ajalehtedes. 20 saj Eesti tähtsaim novellikirjanik. Kirjutas palju, teosed keerulised. Novellikogu ,,Veider soov"
Eestis alustasid ...17...fotograafid 1913.aastal. Kinost oli huvitatud ka kirjanik Oskar Luts. Ta jõudis isegi oma ,,Kevade" ...18...kirjutada, kuid läks siiski aastaid, enne kui raamatust film sai. Film ,,Kevade" ...19...1968. aastal. Eestis on tehtud ka palju toredaid joonisfilme ja ...20... . A linastus B käsikiri C tõsielusündmustest D peetakse E häält F suur G filmistsenaariumiks H helifilm I arvavad J loodusfilm K suurem L filmitegemist M nukufilme N jõudis O tegi Kolmas osa. Küsimused 21-30. Leidke lausele sobiv jätk ( A-L ) ja kirjutage selle ees olev täht vastavasse ruutu. Kaks lausejätku jääb üle! Olen 5 aastat elanud tänaval... 21 Vaatamata oma noorele eale Piia on tüdruk,
Mitmekülgne: ajalugu, olevik, linna ja küla, ümber kehastumine erinevateks tegelasteks (ka naise vaatepunkt). Proosa on peamiselt eesti taluelust 19.-20. sajandil (tööeetika ja elu pühaduse tunnetamine). Peateljeks aeg (argipäeva elu, ajalugu ja igavik). Tekstid erinevad üksteisest, varieerib teadlikult stilistilisi võtteid. Varased jutustused on 1960ndate sotsiaalproosast ühiskonnakriitilisemad. ,,Tants aurukatla ümber" (1971) ühe põlvkonna lugu, algselt filmistsenaariumiks kirjutatud). Sellega algas 1940-50nda kolhoosi ja maaelu peegeldus pihta. Kirjutas peamiselt Eesti ajaloolisest saatusest, teda huvitas ajastu, mitte inimesed. Tekstid on asetatud Piibli kui sümbolteksti taustale. Tekstimaailma karm looja. Ajalooline proosa ,,Pommeri aed" (1973), ,,Puud olid, puud olid hellad velled" (1979), mis on tõlgendatav Oidipuse-müüdi taustal. Ja mitmeköiteline ajalooline romaan ,,Minge üles mägedele IXII" (1988-2010), kus on kasutatud
Kirjanik on teose lõpus end lõdvaks lasnud ja rikkunud terviku "Äripäev: Pildikesed Paunverest" (1924) "Tootsi pulmast" sisukam ja kontsentreeritum, dünaamiliselt vahelduvad pildikesed surutud lühikestesse peatükkidesse. Tegevus ei liigu, toimub paar nädalat hiljem Tootsi pulmast. Tervikuna jääb "Äripäev" põgusaks episoodide reaks, kõik otsad järjelugudele vastavalt jäävad lahtiseks. "Äripäeva" ja "Sügise" ilmumise vahel tegeles Luts intensiivselt "Kevade" muutmisest filmistsenaariumiks ja teatridramatiseerunguks. "Sügis" (I-1938, II 1987) "Uusi pildikesi Kevadest" (ilmus 1942-43) neli juttu. "Talve" käsikiri ilmus lagedale 1993. aastal, Lutsu autorlust eitatakse, kuid kahtlused jäävad alati rippu. Hinnanguid Lutsu jutustustele hakkas 20-ndate lõpul mõjutama üldine ebasoodne kirjanduslik taust, agulikirjanduse kuhjumine, linnaelu pahede olmerealistlik üleekspluateerimine. Lisaks proosaloomingule veel üksikud lühijutud ja paarsada vestet. Mälestustesari.
annaabi.ee 
