................................................................................5 Kokkuvõte................................................................................................6 Kasutatud kirjandus.................................................................................7 Sissejuhatus Mati Unt oli tuntud Eesti kirjanik, kelle teosed on tänapäevani kuulsad. Ta on kirjutanud palju raamatuid, lavastanud isegi näidendeid kirjutanud. Mati Unt on kirjutanud ka filmistsenaariumeid, "Võlg" (1966) , "Saja aasta pärast mais" (1987) ja "Surma hinda küsi surnutelt" (1977) Elulugu Mati Unt sündis 1. jaanuar 1944, suri 22. august 2005. Ta õppis õppis 1951-1958 Leedimäe koolis, lõpetas 1962. aastal Tartu 8. Keskkooli ning 1967. aastal TRÜ eesti filoloogia eriala. Mati Unt töötas aastatel 19661972 Vanemuise teatris ning 19751981 Noorsooteatri kirjandusala juhatajana; 19811991 Noorsooteatris lavastajana, aastatest 19922003 töötas Mati Unt Draamateatris
Looming Algselt sai Mats Traat küll tuntuks kui luuletaja, kuid hiljem on oma kõige väljapaistvamad teosed andnud välja proosa alal. Traadist kõneledes nimetatakse teda eeskätt siiski proosakirjanikuks. Kirjandusse astuski Traat esimeses luulekastis koguga „Kandilised laulud“, mis ilmus 1962. aastal. Esimene proosaraamat, novellikogu, ilmus neli aastat hiljem: „Koputa kollasele aknale“. Sellest ajast on ta kirjutanud vaheldumisi luulet ja proosat, lisaks ka näidendeid ja filmistsenaariumeid. Traat luuletajana On öeldud, et poeedina on ta tõsine, sõnakaalukas ja raskemeelne ning tema luule on jutustavat laadi. Tema peamised teemad luules on elu ja surma vastasseis, inimese ja looduse ühtsus, rahvuslik-kultuuriline järjepidevus. Traadi luulelooming liikus peale debüüti pigem paljusõnalisse maailmavalusse, sealt edasi aga selgepiirilisse realismi. Traadi luules vahelduvad lüürika ja lüroeepika, vabavärss ja klassikalised vormid. Luuletajana
1990ndatel tugevneb rahvuslik meelsus romaan ,,Masendus ja lootus" (1989) Mats Traat (s. 1936) Kirjandusse saabus 1. luulekassetis koguga ,,Kandilised laulud" (1962), kus kõlas tema poeetiline enesekultus. Kirjutanud ka tartukeelset luulet, kosmose luuletusi. Ühiskonnakriitiline. Oluline luuleteos, mis on pikema aja jooksul valminud ,,Harala elulood" (1976) lähtub paigatundest. Kirjutas rööbiti luulet ja proosat, näidendeid ja filmistsenaariumeid. Proosa: jätkab ja uuendab realistlikku traditsiooni. Prosaistina kirjutab peamiselt lühiromaane. Mitmekülgne: ajalugu, olevik, linna ja küla, ümber kehastumine erinevateks tegelasteks (ka naise vaatepunkt). Proosa on peamiselt eesti taluelust 19.-20. sajandil (tööeetika ja elu pühaduse tunnetamine). Peateljeks aeg (argipäeva elu, ajalugu ja igavik). Tekstid erinevad üksteisest, varieerib teadlikult stilistilisi võtteid. Varased
annaabi.ee 
