Nimed marmortahvlil Albert Kivikas Sisukord Tegelased Henn Ahas Tegevustik Film Filmija raamatu erinevused Koostaja Tegelased Tegelased jagunevad kahte leeri:Pooldavad punaarmeed: Pooldavad iseseisvat Eestit: Käsper Tääker Käämer Ahase vend Mugur Ahase vanemad Martinson Miljam Konsap Ahas alguses kahe leeri vahel Kohlapuu Iseloomustu s : Käsper veendunud vabariiklane
Nimed marmortahvlil Albert Kivikas Sisukord Tegelased Henn Ahas Tegevustik Film Filmija raamatu erinevused Koostaja Tegelased Tegelased jagunevad kahte leeri:Pooldavad punaarmeed: Pooldavad iseseisvat Eestit: Käsper Tääker Käämer Ahase vend Mugur Ahase vanemad Martinson Miljam Konsap Ahas – alguses kahe leeri vahel Kohlapuu Iseloomustu
ii. stsenarist Arvo Valton iii. režissöör Grigori Kromanov iv. laulusõnade autor Paul-Eerik Rummo 4. Filmi loominguline meeskond a. joonepealne i. produtsent - teose tootmise finantseerija ii. režissöör - tootmise loominguline juht iii. stsenarist - teose käsikirja autor iv. näitleja - teose tegelase kehastaja b. joonealune i. operaator - teose filmija ii. helilooja - filmi heliteoste autor iii. monteerija - filmimaterjali järjestaja ja kokkupanija iv. helitehnik - teose heli salvestaja ja töötleja v. kaskadöör - isik, kes sooritab filmis keerukaid või eluohtlikke trikke vi. kostüümikunstnik - kostüümide valmistaja, planeerija 5. Eesti filmid Režissöör Film
Filmitegija on tagashoidlikum ja sekkub filmi ise vähem. Cinema verite püüab välja kiskuda (kõikvõimalike vahendite abil) tõelisi seespool olevaid ideid ja püüab neid järk-järgult avada. Keskendub indiviididele. Cinema verite puhul on filmitegijad rohkem provotseerivamad ja ka ise osalevamad. Ciné trance on jällegi Rouch´ilt tulnud termin. Rouch ise kirjeldab seda kui filmimisviisi, kus ei zuumita, vaid kõnnitakse koos kaameraga. Järgnedes tantsijale, preestrile ei ole filmija enam tema ise, vaid mehaaniline silm koos elektroonilise kõrvaga. See on kummaline muutumise staadium, mis leiab aset filmitegijas. Lisaks võib sellest osa saada ka publik. See on nagu totaalne alistumine sündmustele filmimise/vaatamise ajal. HARVARDI KOOLKOND Ameerika visuaalse antropoloogia oluline osa oli Harvardi koolkond. See sai alguse perekond Marshall ´idest. Alguses käisid perekonnaga Kalahari (Lõuna-Aafrika) kõrbes pikal perereisil, võeti kaasa ka
Määrav on see, kuidas film on filmitud. Alguses näitas filmilooga mitte seotud tegevusi, et lihtsalt anda mingi teadmine, et seal elatakse normaalset elu, inimesed elavad seal täisväärtuslikku elu vaatamata kõikidele raskustele. Inimesed on õnnelikud ja rõõmsad, hoolivad. Majanduslikud probleemid võivad igal pool pere lõhkuda, füüsiline kurnatus. Film annab hästi edasi noore perekonna elu, vaesus on lihstalt taustaks, tingimused, kus elatakse. Filmis tuleb esile filmitavate ja filmija suhe, suhted ei olnud väga pinnapealsed. Celso ja cora reageerisid kaamera olemasolule. See on phm nagu mängufilm, näidatakse emotsioone, vaataja saab minna selle sisse, toimuvad sündmused, pöörded. Kaamera oli inimestele nii lähedal, dokfilmi puhul on selline asi raskesti saavutatav. Ta leppis kokku, et filmib nende igapäevaelu, ta ei teadnud, mis nende suhtes saab vms. Üks asi on lavastada, teine on see, et mingit eelarvete järgi on
palju on konstrueeritud (nt ühe sündmusena näidatud jahiretk on konstrueeritud erinevatel aastatel filmitud materjalidest). Võimaldab vaatajal olla kõiketeadva jumala postisoonil. Süüdistatakse ka selles, et andis vale pildi tolleaegsetest busmanidest et nad olid koguaeg nälja piiril - tegelikult olid toiduga korralikult varustatud. Film on pigem romantiline konstruktsioon inimese ja looduse võitlusest. On öeldud ka, et film ei näita mitte busmanide elu, vaid noore filmija romantilisest arusaamast küttijate elust ja kui põnev ja dramaatiline see tema jaoks oli. Rohkem räägib see John Marsallist kui sellest põlisrahvast. Lõuna-Aafrika saatis Johni riigist välja (ei saanud sinna 20 aastat minna). Põhjust täpsemalt ei teatud. Pigem häiris valitsust see, et ta sai busmanidega liiga hästi läbi (õppis keele ära jne). See oli pikka aega mitteaktsepteeritav, kuna nad olid pikka aega rassilises hierarhias kõige madalamal tasemel. Neisse