Retsensioon ,,Paabeli poeg" on Mohamed Al Daradji drama, mis jutustab Iraagi sõjas orvuks jäänud poisist Ahmedist, kes koos oma vanaemaga mööda Iraagi erinevaid piirkondi ringi reisib, et oma kadunud isa üles leida. Filmi üks eesmärkidest on tuua välja sotsiaalsed probleemid, mis sõjaga kaasnevad, ning kuidas need võivad ühiskonnakorraldust muuta. Film on võitnud auhindu kolmelt nimekalt filmifestivalilt. Kõige tähtsaim roll filmi valmimises oli kahtluseta Mohamed Al Daradjil, kes oli rezissöör, stsenarist, produtsent, ning lisaks ka veel videoefektide redigeerija ja monteerija. Filmile annab reaalsuse efekti juurde asjaolu, et kõik tegevus ongi filmitud Iraagis alates mägedest Iraagi põhjaosas kuni Babyloni kõrbedeni lõunas. Tegevus toimus läbi terve riigi, pakkudes vaatajale võimalust näha erinevate sotsiaalsete
FILMI "TAGASITULEK" SÜNOPSIS Auhinnad: kandideeris parima võõrkeelse filmi Kuldgloobusele Euroopa Filmiauhindade jagamistseremoonial omistati Zvjagintsevile Aasta Avastuse Auhind. Veneetsia filmifestival koguni viis auhinda, kaasa arvatud Kuldlõvi ja Luigi De Laurentiisi Samuti on film võitnud erinevaid auhindu Thessaloniki, Palm Springsi, Ljubljana, Locarno ja Pimedate Ööde filmifestivalilt. Lugu räägib kahest vennast, kelle ellu ilmub ootamatult isa nime all olev mees, kes on üle kümne aasta ära olnud. Mees proovib kaotatud aja teha kolme päevaga tasa, minnes koos väljasõidule. Lubatud kalale mineku asemel on nad ükshetk hoopis üksikul saarel ja lihtsalt vaikuse ja looduse nautimine pole selle ainukeseks põhjuseks. Kõik see toob kaasa jonni, kahtlusi, pisaraid ja valu. Film annab mõtlemisainet ning on kaasahaarav. Lisaks ilusale
Nouvelle Vague: murrangu saabumine Prantsuse filmikunstis 3.2 „400 lööki“ François Truffaut’ 1959. aasta „400 lööki“ (originaalselt „Les quatre cents coups“) on kahtlemata üks neid filme, mis kerkib esimeste seas esile, kui algatatakse vestlust Prantsuse uue laine üle. Põhimõtteliselt tõi just see teos liikumisele maailmakuulsuse ja tegi vastuolulisest kriitikust rahvusvaheliselt tuntud filmitegija, pärast seda, kui Cannes’i filmifestivalilt tuldi tagasi muu hulgas ka parima režissööri tiitliga. Kirjutatuna Truffaut’ ja Marcel Moussy poolt, on tegevustik suures osas autobiograafiline, toetudes Truffaut’ poolt teismelise eas üleelatule. Lisaks autorile oli produtsendi rollis ka Georges Charlot. Lugu räägib 14-aastasest poisist Antoine Doinelist (Jean-Pierre Léaud), kes on samasugune puberteedieas marakratt nagu paljud tema klassikaaslasedki, kuid jääb oma lollustega vahele ja satub õpetaja musta nimekirja