aastani 1944. Arhiivihoones Tõnismägi 16 hoiame ENSV Siseministeeriumi, ENSV Riikliku Julgeolekukomitee, EKP ja sellega seotud organisatsioonide arhivaale. 1. AJALINE AJALUGU · 1918. a - Riigiarhiivi asutamine oli päevakorras aga lükkus edasi Vabadussõja tõttu · 1. aprill 1921 Alustas tööd Riigiarhiiv aadressil Toompea 1 · 11. mai 1921 Riigiarhiiv hakkab juhtima ametiasutuste registratuure · 1925. a Võeti Riigiarhiivi vastu ka filmidokumente · 1930. a Riigiarhiivi kogumistegevus soikus ruumipuudumise tõttu · 1937. a - Valmis Toompea lossis uus viiekorruseline arhiivihoone · 1944. a Hävis Maneezi tänava hoone · 1945. a Loodi Riigi Keskarhiivis kino- foto- fonoosakond · 1948. a - ENSV Ministrite Nõukogu määrus, mis kohustas arhiividesse üle andma kõik tsaari- ja Eesti iseseisvuse aegsed dokumendid · 1958. a Hakati ehitama Maneezi tänavale uut arhiivihoonet · 1960
koosneb tavaliselt želatiinist ühtlaselt jaotunud hõbedasoola mikrokristallidest). Filmide kerimiseks ja vaatamiseks kasutatakse kerimisladu, liimpresse ning filmiprojektoreid. Filmirulli algusesse ja lõppu liimitakse kaitseks 5-10 m kaitserakord (ilma kujutiseta puhas filmilint). Filmilindi puhastamiseks tolmust kerida seda kergelt läbi piiritusega niisutatud sametlapi või pehme seemisnaha. ÜMBRISTAMINE Filmidokumente säilitatakse pimedas. Kaitseks ultraviolettkiirte eest pakendatakse filmid originaalkarpidesse või –kottidesse. Kaitseks tolmu eest on soovitatav filmid panna filmikarpidesse plastikkottidesse, mis aitab ka ühtlasi niiskusrežiimi säilitada Filmikarpidest eemaldatakse kõik paberdokumendid, metallklambrid. HOIUSTAMINE Filmide hoiuruum peab olema tolmuvaba, pime, akende olemasolul katta need ultraviolettkiirguse eest kaitsva
mis saavutasid tänu oma odavusele rahva hulgas suure populaarsuse. Ka Eestisse levis filmikunst suhteliselt kiiresti: esimesed kinoseansid toimusid Tallinnas ja Tartus juba 1896, Pärnus 1898. Esimesed kinod avati Eestis 1908: Tallinnas "Metropol" ja Tartus "Illusioon". Esimene eesti filmijupp oli saksa lendurist Tartus, esimene mängufilm aga Johannes Pääsukese "Karujaht Pärnumaal" 1914. Eesti Vabariigi ajal tegutses Kultuurfilm, mis jäädvustas filmidokumente. Tehti üksikud mängufilmid, kuid need kandsid vähese auditooriumi tõttu kahjumit. Filmitegemine on ju kallis. 1946 asutati Tallinna Dokumentaal- ja Populaarfilmide stuudio, millest kujunes 1949 filmistuudio Tallinnfilm. Filmil on lisaks meelelahutusele ja propagandale ka informeeriv ülesanne, mida on täitnud ringvaated ja dokumentaalfilmid. Televisioon Televisioon on eraldi visuaalse kommunikatsiooni haru, kuna film ja tele põhinevad