kehtestatud nõuetele; 4. kontrollib arhivaalide üleandmise õiguspärasust; 5. kontrollib arhivaalide arvestuse pidamist; 6. teeb avastatud rikkumiste osas ettekirjutusi ja ettepanekuid asjaajamistoimingute kooskõlla viimiseks seaduse ja arhiivieeskirjaga; 7. koostab protokolle, kui avastatud rikkumiste kohta tehtud ettekirjutusi ei täideta, ja esitab need riigiarhivaarile. Eesti Filmi Andmebaas Eesti Filmiarhiivist rääkides ei saa üle ega ümber MTÜ Eesti Filmi Andmebaas'ist (edaspidi MTÜ EFA). See on 2007. aasta hilissügisel loodud organisatsioon, mille tegevuse põhieesmärk on koostada Eesti rahvusfilmograafia ja teha see Interneti vahendusel kättesaadavaks kõigile huvilistele nii Eestis kui välismaal. Ligi saja aasta jooksul on Eestis loodud üle 10 000 filmi, koos kroonikapaladega küünib nende arv kindlasti üle 15 tuhande
Cahiers du Cinéma juhtfiguuri André Bazin’i, kes arendas Alexandre Astruc’i caméra- stylo ehk kaamera-sulepea põhimõttest edasi autoriteooriat, mille kohaselt filmi tõeliseks autoriks on loominguline ja mõtlev stsenarist-režissöör. Bazini käe all asusid Cahiers’i ajakirjas kriitikutena tööle sellised filmiarmastajad nagu Claude Chabrol, François Truffaut, Jean-Luc Godard, Jacques Rivette ja Éric Rohmer, enamus veel oma kahekümnendates. Prantsusmaa suurimast filmiarhiivist Cinémathèque Française ammutati palju ainest nii kriitikaks kui ka tulevaste filmide tegemiseks. Aastatel 1958- 1960 valmisid esimesed filmid sellistel endistel kriitikutel nagu Chabrol, Truffaut ja Godard ning väljend Nouvelle Vague omistati nüüd ka nende uuenduslikule kinoliikumisele, mis sai rahvusvahelist tähelepanu. Lisaks eelpool nimetatud Cahiers’ist võrsunud režissööridele ning Rivette’ile ja Rohmerile omistati uue laine liikumine ka
tuvastada nii konkreetsete kollektiivide pilliline kui isikkoosseis ja fikseerida arenguid ning muutusi erinevate ajahetkede lõikes. Fotode tähtsust ajaloo allikana rõhutab ka Tõnis Liibek, juhtides tähelepanu asjaolule, et ajaloo seisukohalt ei paku huvi niivõrd kunstfotod, kui just ajakirjanduslikud ja amatöörfotod (Liibek 2006: 11). Materjali käesoleva uurimuse jaoks on hangitud erinevatest arhiividest: Eesti Ajalooarhiivist, Eesti Riigiarhiivist, Eesti Filmiarhiivist, Soome Jazz ja Pop Arhiivist (Suomen Jazz & Pop Arkisto), Rootsi Rahvamuusika ja Džässi Uurimiskeskusest (Svenskt Jazzarkiv/visarkiv), Rootsi Džässiföderatsiooni (Svensk Jazzriksförbundet) arhiivist, Rootsi Raadio arhiivist, Rahvusraamatukogu arhiivifondist, Eesti Raadio arhiivist, Eesti Kirjandusmuuseumist, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumist, Tallinna Linnamuuseumist, Tartu Linnamuuseumist, Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseumist, Viljandi Muuseumist, Saare Arhiivraamatukogust (Saaremaa
annaabi.ee 
