sunnitud omavahel detailsemalt rääkima, et välistada seda, et miski oluline ütlemata jäi. Katse telefoni automaatvastajatega (HCC) jaapanlastel peaks see palju raskem olema (neil on vaja tagasisidet) kui (LCC) ameeriklastel. See ka välja tuli. V-o asi seotud jaapani keelega (kuulmiskatse kus meeldivaid/ebameeldivaid sõnu öeldi meeldiva/ebameeldiva tooniga e raskused eristamaks sõnu toonist, millega neid öeldi). Sama muster (LCC vs HCC) ilmnes ka filipiinlaste (ka kollektivistlik HCC klt) juures. Lingvistiline relatiivsus Kui palju mõjutab keel, mida me räägime seda, kuidas me mõtleme ie Sapir-Whorf’i hüpotees. Arutluskäik seisneb selles, et keel mitte ei võimalda inimeste teatud ideedest mõelda, vaid keel sunnib inimesi mõtlema teatud ideedest. Värvitaju ja mälu. - Värv olemuselt on järjepidev muutuja (continuous variable), keeleliselt aga diskreetne muutuja (discrete variable)
Talvel sajab pisut vihma, umbes 80 mm aastas. Temperatuurid kõiguvad 7. kraadist jaanuaris kuni 45. kraadini suve keskel. Ilm on meeldiv oktoobrist maini. (Ibid.) Katari rahvastikust moodustavad ainult 20% põliselanikud Katari araablased. Sama palju elab riigis araabia maadest saabunuid ja nende järglasi ning Iraanist ümber asunud araablasi. Indiast ja Pakistanist tulnuid on kumbagi 18% ning pärslasi 10% Katari rahvastikust. Suureneb tailaste, filipiinlaste ja indoneeslaste sisseränne. 91% inimesi elab pealinnas, sisemaal on püsiasustus vaid oaasides. (Ethnic Groups And Languages 2012) Katari perekond koosneb veresugulastest, lähedastest, kaugetest, hõimu liikmetest, sõpradest ja naabritest. Lojaalsus pere vastu on tähtsam kui suhted, sõprus ja äri. Perekond on Katari palju privaatsem kui paljudes teistes kultuurides. Naissoost sugulasi kaitstakse väliste mõjutuste eest. Näiteks on ebasobilik küsida küsimusi Katari naise või
korduvalt Soomes A. Arderi, M. Rungi, P. Pinna, A. Sälliku ja K. Savi saatjaina plaadistamas, kuid mingist kontaktist Soome džässmuusikutega ei ole andmeid ka J. Maimikul (1969: 5). Aadu Regi, kes oli tegev asendusmängijana mitmes Tallinna džässorkestris (Bi-Ba-Bo, K. Strobeli orkester, Tallinna Garnisoni džässorkester), meenutab, et Tallinna Tööstuskooli puhkpilliorkester Elmar Peäske juhatusel käis 1935. aastal Soomes ja 1938. aastal Stock- holmis (kus nad kuulsid väga head filipiinlaste rumbaorkestrit) esinemas, kuid mingitest kontaktidest kohalike džässmuusikutega ta ei kirjuta (Regi 2000: 237–239). Sama napiks osutus meil mänginud välismaiste džässmuusikute nimekiri: kitarrist Willi Kiausch Saksamaalt ja mulatist džässviiuldaja Raymond Michel.214 Kalervo Hovi andmetel käisid Briti sõjalaevad 1920. aastatel sageli Tallinnas visiitidel, millega kaasnesid tavaliselt ka meremeeste esinemised, mille lõpuks mängis Inglise mereväeorkester tantsumuusikat (Hovi
annaabi.ee 
