· Kõik lennuüksused likvideeritakse. · Tartusse ehitatakse endisest Raadi lennuväljast Ida-Euroopa suuruselt teine sõjalennuväli. · Tartu südalinnast 2 km. Kaugusel asuval lennuväljal sooritatakse tuumapommide grupistarte. 1944. aastal moodustati Tsiviilõhulaevastiku Eesti Lennugrupp. 1962. aastal toimus esimene reis reaktiivlennukiga, lennukiks oli Tu-124 1990. aastal asutati Lennuamet ja Nõo keskoolis alustati lendurite koolitusega. 1991. aastal moodustati Aerofloti Eesti filiaalist RAS Estonian Air. 1992. aastal sai Eesti Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) 166-ndaks liikmeks 1993. aastal jõustus esimene taasiseseisvumisjärgne lennundusseadus. Sama aasta 13. aprillil asutati Tartu Lennukolledz 1994. aastal kehtestati Eesti õhuruumis ICAO standarditele vastavad lennureeglid. 1995. aastal sai Eesti Euroopa Tsiviillennunduse konverentsi (ECAC) 33-ndaks liikmeks ja Estonian Air sai esimese Boeingu milleks oli 737-500. 1999
· ettevõttesisene sisekäive Ladu20 suhtlus väliste partneritega · pidev laoseisu, tellimuste ja broneeringute seisude kajastumine · partnerite VMI laovarude jälgimine · pandipakendi haldus · inventuurid Hankimine ja realiseerimine · ostu- ja müügitellimuste tegemine ja haldus, · sissetulekute ja väljastuste tegemine kas käsitsi või ostu- ja müügitellimustest; · erinevad sisestuse liigid (n. kauba arvelevõtmine, toomine filiaalist, tagastused jne.); · erinevad väljastuse liigid (n. kaupade väljastus, viimine filiaali, praaki jne.); · arved ja koondarved · kassamüük · veoringide hankimine · kaubatagastuste haldus · laekumiste ja kliendisaldode haldus · kauba laosisese (laoaadressidel) paigutuse haldus Kaubad, Teenused, Kliendid, Hankijad · klientide ja kaupade grupeerimine erinevatel tasemel; · krediidilimiidi ja müügikeelu fikseerimine klientidele;
vastutusvõime, protsessiõigusvõime. TsÜS-i kohaselt hõlmab JI mõiste täieliku õigusvõimega ühendusi. JI eristamine isikute ühisusest- ühisused ei oma iseseisva õigussubjekti staatust (nt seltsing), ühisust ei kanta isikuna registrisse ning tal puudub täielik õigusvõime. JI eristamine asutamisel olevast JI-st- asutamisel olevat JI pole veel kantud registrisse ja puudub ka täeilik õigusvõime. JI eristamine filiaalist- filiaal (kantud äriregistrisse) on JI struktuuriüksus, mis ei oma iseseisvat õigussubjektsust ning õigusvõimet. JI liigid: 1. Eraõiguslik juriidiline isik- erahuvides loodud JI, konkreetse eraõigusliku JI seaduse alusel loodud EÕJI 2. Avalikõiguslik juriidiline isik- avalikes huvides loodud JI, konkreetse avalikõigusliku JI seaduse alusel loodud AÕJI (nt TÜ, Kaitseliit), riik ja kohaliku omavalitsuse üksus
kaks või enam isikut tegutsema eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga kindlaksmääratud viisil, eelkõige panuste tegemisega Eristamine asutamisel olevast juriidilisest isikust – teisisõnu eelühing, millest hakatakse rääkima alates asutamiseks vajaliku tehingu tegemisest kuni JI isiku registrisse kandmiseni; asutamise ajal ei oma JI täieliku õigusvõimet (VÕS §580-609) Eristamine filiaalist – Filiaal ei oma vaatamata tema kohta äriregistrisse tehtavale kandele iseseisva õigussubjketi staatust. Seotud välismaa ühinguga, kes tahab Eestis püsivalt oma nimel kaupu või teenuseid pakkuda; õigusvõimetu 2. Juriidiliste isikute liigid JURIIDILISTE ISIKUTE LIIGITAMINE ERAÕIGUSLIKUKS JA AVALIK-ÕIGUSLIKUKS JURIIDILISEKS ISIKUKS: huvikriteeriumist lähtuvalt jagunevad juriidilised isikud a) eraõiguslikuks ja b) avalik-õiguslikuks