ATPaasi aktiivsus ning lihaskontrakt- sioonid toimuvad ATP hüdrolüüsi arvel. Müosiini molekulide pakkimise paksus filamendis 28-jäägine korduvjärjestuste ala (4 x 7) koosneb vahelduvatest vastassuunaliste laengutega (+ vs -) lõikudest ja need piirkonnad interakteeruvad kõrvalasuva müosiini vastasmärgilise piirkonnaga, stabiliseerides sel moel filamenti. 196-jäägine korduvjärjestuste (7 x 28) ala omab samuti rolli filamentide pakkimisel ja stabiliseerimisel. LIISI KINK 47
Monomeeri lülitumine -otsa toimub tunduvalt väiksema tõenäosusega. See annab rakule vimaluse määrata filamendi kasvu suunda, eeldades et +ots on rakus orienteeritud vajalikus suunas. Seoses sellega esineb aktiinifilamentidel nn. treadmilling nähtus. Kui G-aktiini kontsentratsioon langeb teatud kriitilise piirini, nii et polümerisatsioon +otsast saab vrdseks monomeeride eraldumisega -otsast, siis filamendi netopikkus küll ei muutu, muutub aga iga üksiku monomeeri asend filamendis. Treadmilling vib olla üks mehanism, mille abil genereeritakse rakus liikumine. Aktiini- ja müosiinifilamentide organiseeritus skeletilihasrakus. Sarkomeeri ehitus ja kontraktsiooni printsiip. Ca-ioonide osalus kontraktsioonil. Lihasrakus peenetes filamentides peale aktiini veel troponiin ja tropomüosiin, paksud filamendid müosiinist. Kontraktsioon käib libisevate filamentide teooria põhiselt, kus närviimpulsi saabumisel vabastatakse Ca-ioonidsarkoplasmaatilisest retiikulumist
Monomeeri lülitumine -otsa toimub tunduvalt väiksema tõenäosusega. See annab rakule vimaluse määrata filamendi kasvu suunda, eeldades et +ots on rakus orienteeritud vajalikus suunas. Seoses sellega esineb aktiinifilamentidel nn. treadmilling nähtus. Kui G-aktiini kontsentratsioon langeb teatud kriitilise piirini, nii et polümerisatsioon +otsast saab vrdseks monomeeride eraldumisega -otsast, siis filamendi netopikkus küll ei muutu, muutub aga iga üksiku monomeeri asend filamendis. Treadmilling vib olla üks mehanism, mille abil genereeritakse rakus liikumine. Aktiini- ja müosiinifilamentide organiseeritus skeletilihasrakus. Sarkomeeri ehitus ja kontraktsiooni printsiip. Ca-ioonide osalus kontraktsioonil. Lihasrakus peenetes filamentides peale aktiini veel troponiin ja tropomüosiin, paksud filamendid müosiinist. Kontraktsioon käib libisevate filamentide teooria põhiselt, kus närviimpulsi saabumisel vabastatakse Ca-ioonidsarkoplasmaatilisest retiikulumist
mikrofilamentidega) tsütoskeletis, ripsmetes ja viburites. Millel põhineb mikrotorukeste stabiilse struktuuri säilimine? Dimeerid lisanduvad "pluss" otsa ja dissotsieeruvad "miinus" otsast. Treadmill efekti olemus - kui G-aktiini kontsentratsioon langeb teatud kriitilise piirini, nii et polümerisatsioon (+)otsast saab võrdseks monomeeride eraldumisega (-)otsast, siis filamendi netopikkus küll ei muutu, muutub aga iga üksiku monomeeri asend filamendis. Treadmilling võib olla üks mehhanism, mille abil genereeritakse rakus liikumine. Intermediaarsed filamendid tsütoskeleti komponendid vaheloomades (Metazoa). Enamik neist esineb tsütoplasmas, osa (tuuma lamiinid), aga tuumas. Väga paindlikud, saab venitada mitmekordseks. Kuidas mõjutab fosforüleerimine intermediaarsete filamentide struktuurseid omadusi? Põhjustab filamentide demonteerimist. 8. Aktiivsed filamendid ja mikrotorukesed osalevad eukarüootsete rakkudele
Monomeeri lülitumine -otsa toimub tunduvalt väiksema tõenäosusega. See annab rakule vōimaluse määrata filamendi kasvu suunda, eeldades et +ots on rakus orienteeritud vajalikus suunas. Seoses sellega esineb aktiinifilamentidel nn. treadmilling nähtus. Kui G-aktiini kontsentratsioon langeb teatud kriitilise piirini, nii et polümerisatsioon +otsast saab vōrdseks monomeeride eraldumisega -otsast, siis filamendi netopikkus küll ei muutu, muutub aga iga üksiku monomeeri asend filamendis. Aktiiniga seostuvad valgud Kõikidel juhtudel on aktiinifilamentide põhimõtteline ehitus sama. Erinevused on aga tingitud valkudest, millega aktiinifilamendid on seotud. Loomsetel rakkudel on aktiini filamente kōige rohkem plasmamembraani vahetus läheduses, selle all, moodustades seal tiheda vōrgustiku. Seda piirkonda tsütoplasmast nim. raku korteksiks (cell cortex) vōi ka kortikaalseks tsütoplasmaks.
annaabi.ee 
