DRAMAATIKA) Eesti traditsiooni omapära- ka rahvaluule arvatakse kirjanduse hulka, samuti lastekirjandus ja draama, mis muus maailmas kuulub nt. eraldi valdkonda. KIRJANDUSE MÕISTE tekkis üldse 1,5 SAJ. tagasi, 19.saj-l. Ilukirjandusel on: 1) ESTEETILINE eesmärk, s.t. tegemist on kunstiga, mis peab tekitama emotsioone, tundeid nö. ilusasti kirjutatud kirjandus. 2) Ilukirjandus on KEELE ERILINE KASUTUS s.t., et keel on MITMETÄHENDUSLIK. 3) Oluline koht on väljamõeldisel või fiktsioonil. Faktidega võrdlemine on keeruline e. komplitseeritud. Seal on mingid faktid, mis viitavad tegelikkusele, aga oluline koht on fiktsioonil e. väljamõeldisel.Nt. ,,Poeem Putinile"-paljud in-d võtsid seda kui arvamusavaldust, ei suuda näha selle kirjanduslikkust, irooniat. 4) Kirjandus on erilaadne kommunikatsioon, kus on kolm elementi: AUTOR, TEOS, LUGEJA. 2.Kirjandusteaduse mõiste ja liigitus KIRJANDUSTEADUS on teadusharu, mille ülesanne on ilukirjanduse(belletristika)
inimese lähisugulastele. Selline privaatsuse rikkumine võib toimuda kohtades, mis on lääne inimeste jaoks täiesti tavaline. Suur oht põliselanike näitamisel on et neid kiputakse näitama eksootilise võõrana, seda tuleks vältida. Etnograafid peaksid õppima tundma kohalikke ja info ei tohiks minna vastuollu kohalike põhimõtetega, lisaks sisule on oluline, kuidas infot esitatakse. Aborigeenid ei tee vahet fiktsioonil ja tegelikkusel – unenägu ja muinasjutt on tõesed. Televisoon sunnib aborigeeni küsima, kas tegemist on väljamõeldise või reaalsusega. Euroopa kontseptsioon aja kohta on vastuolus aborigeenide hooajalise ajatunnetusega. Aborigeenidel on ajataju hästi paindlik, asjade ärategemine sõltub konkreetsest situatsioonist/kontekstist. Jäik televisiooni ajakava võib tekitada vastuolu nende traditsioonile ajatunnetusega
selle inimese lähisugulastele. Selline privaatsuse rikkumine võib toimuda kohtades, mis on lääne inimeste jaoks täiesti tavaline. Suur oht põliselanike näitamisel on et neid kiputakse näitama eksootilise võõrana, seda 29 tuleks vältida. Etnograafid peaksid õppima tundma kohalikke ja info ei tohiks minna vastuollu kohalike põhimõtetega, lisaks sisule on oluline, kuidas infot esitatakse. Aborigeenid ei tee vahet fiktsioonil ja tegelikkusel unenägu ja muinasjutt on tõesed. Televisoon sunnib aborigeeni küsima, kas tegemist on väljamõeldise või reaalsusega. Euroopa kontseptsioon aja kohta on vastuolus aborigeenide hooajalise ajatunnetusega. Aborigeenidel on ajataju hästi paindlik, asjade ärategemine sõltub konkreetsest situatsioonist/kontekstist. Jäik televisiooni ajakava võib tekitada vastuolu nende traditsioonile ajatunnetusega
annaabi.ee 
