„alal hoida omaenese minevikku ja on hakanud elama kestvas olevikus“. Jameson: pastišš kui „tühi paroodia“, mis on iseloomulik postmodernismile. Paroodia, kus seosed ei vii kuhugi, puudub koomiline sisu. Linda Hutcheoni peab paroodiat täiuslikuks postmodernismi vormiks. Ta näeb postmodernismi üheks iseloomustavama joonena ajaloolist metafiktsiooni – kirjandus, mis rõhutab teadlikult enda fitsionaalsust ja tuues esile ajaloo fiktsionaalsuse. Müüdi roll. Vanasti peeti müüte pühaks ja tõeks. Müüdid püüavad seletada maailma olemust. Müütidel oli sarnane eesmärk tänapäeva teadusele. Teemad, koostisosad, tegelaste põhiomadused korduvad kultuuris. Levinumad müüditüübid: loomismüüdid - piibli loomislugu, kus jumal lõi mittemillestki maailma 6 päevaga. ja kangelasmüüdid (Kalevipoeg, Herakles, Oidipius). Müüt kui maailma tajumise viis ka tänapäeval oluline. Näit
detailsusega kirja pandud. Ei saa kirjutada noorpere hoolitseb vana eest kuna see ei toimi. Arhailist kultuuri iseloomustab konkreetsus. Me suudame tõlgendada minevikku oleviku vaatepunktist, aga tõlgendused vananevad. Probleem on siin, kui me ei teadvusta endale seda. "Truu" tuleb välja 19. sajandi romantilises kirjanduses. Ta on seotud puuga. Eestis ei ole fiktsionaalne jutt nii eristatav kui nt Kesk- Euroopas, piir reaalsuse( uskumuse) ja fiktsionaalsuse vahel on eestis palju hägusem kui Kesk-Euroopas. Juristide maailm algab sealt, kus leping sõlmitakse inimese-inimese vahel, kuid tavaõigus on seotud saatusega ( mingu tal nii, nagu minema peab..) Tavaõigus on seotud sellega, et kui üks pool lepingud ei austa ... elu teeb oma töö! Ehete ja inimeste vaheline suhe on üsna universaalne. Inimese hing on seotud tema ehete ja asjadega. Rahvausundi uurimis allikad Kroonikad kirjutatud eelkõige valitseja vaatepunktist
Leea Virtanen: ,,Tuomalaulun maailmakuva sampo ei sanoja puutu" KvS Vuosikirja 54. Helsingi, 1974 Arhailist kultuuri iseloomustab konkreetsus. Me suudame tõlgendada minevikku oleviku vaatepunktist, aga tõlgendused vananevad. Probleem on siin, kui me ei teadvusta endale seda. "Truu" tuleb välja 19. sajandi romantilises kirjanduses. Ta on seotud puuga. Eestis ei ole fiktsionaalne jutt nii eristatav kui nt Kesk-Euroopas, piir reaalsuse (ehk uskumuse) ja fiktsionaalsuse vahel on eestis palju hägusem kui Kesk-Euroopas. Juristide maailm algab sealt, kus leping sõlmitakse inimese-inimese vahel, kuid tavaõigus on seotud saatusega (mingu tal nii, nagu minema peab) Tavaõigus on seotud sellega, et kui üks pool lepingud ei austa ... elu teeb oma töö! Ehete ja inimeste vaheline suhe on üsna universaalne. Inimese hing on seotud tema ehete ja asjadega. Rahvausundi uurimis allikad: - Kroonikad kirjutatud eelkõige valitseja vaatepunktist
annaabi.ee 
