põhjustab piiratud geenisiire alampopulatsioonide vahel, mis viib alleelisageduste heterogeensusele populatsioonis. 6. Mis on populatsioonistruktureerituse kasulikud ning ka kahjulikud küljed evolutsioonis? Tervikpopulatsioon on algselt panmiktiline ja seega omab H-W eeldatavaid genotüübisagedusi. Aja jooksul alleelisagedused hakkavad erinema geenitriivi tulemusel. Eri populatsioonides hakkab fikseerumise suunas triivima erinev alleel, kuid päris fikseerumiseni ei jõua, sest aegajalt suudab keegi ikka jõe ületada ja ristuda. Teatud aja möödudes tervikpopulatsiooni genotüübisagedused ei vasta enam H-W eeldatavatele sagedustele. Struktureeritus võib olla nii kasulik, kui kahjulik – isoleeritus takistab uudsete ja kasulike alleelide kiiret levikut (eks ole see ka kahjulike alleelide puhul nii), aga samas geneetiline isolatsioon võimaldab kujuneda välja sõltumatud alleelisagedused, mis on tarvilikud lokaalsete valikutingimustega
horisontaalselt, seega kokkuvõttes märksa kiiremini. Kriitiliseks on vaid algfaas ka kasulikud mutatsioonid võivad juhuse tahtel kaotsi minna seni, kuni nad piirduvad vaid mõne isendiga, kes võivad hukkuda enne järglaste saamist Isegi ,,tühised" viis protsenti fitness'i eelist (koefitsient 1,05), on evolutsioonilises ajas väga võimas eelis ja viib suure tõenäosusega vastava mutatsiooniga genotüübi fikseerumiseni populatsioonis populatsiooni geenitiigis. Teisisõnu jääb alles vaid üks alleelne variant ning niisugust populatsiooni kutsutakse (selle alleeli suhtes) homosügootseks. Null finess tähendab kohest ja pöördumatut väljasuremist (isendi hukku). Nulliga võrduv finess ei ole mingi imeasi ka inimesel on palju nn ühe geeni haigusi, mille puhul homosügootsus tähendab surma enne reproduktiivsesse ikka jõudmist.
Milline on triivi peamine (peamised) mõju (mõjud) populatsioonile? [Katre] Juhuslikku geneetilist triivi põhjustavad eelkõige muutused väikestes populatsioonides, näiteks pudelikaelaefekt (drastiline populatsiooni vähenemine) või asutajaefekt (populatsioon saab alguse väga vähesest arvust indiviididest). Geneetiline triiv viib alleelide või genotüüpide fikseerumiseni või kadumiseni populatsioonis. Triiv suurendab inbriidingu koefitsenti ja teatud alleelide eemaldamisel populatsiooni homosügootsust. Alleelisageduste kõikumine on suurim just väikestes populatsioonides. Sellistel juhtudel on oht, et haruldased alleelid lähevad populatsioonist kaduma ja geneetiline mitmekesisus väheneb. Triiv võib põhjustada ka uute populatsioonide teket, mis on oma algsest geneetilisest populatsioonist hoopis erinevad.
annaabi.ee 
