kontsentratsiooni määramiseks. Nõuded: Kõrge puhtus;Püsivus õhus ja lahuses;Mitte hügroskoopne;Odav;Suure molaarmassiga; Lahustuv antud reaktsioonikeskkonnas;Kiire ja stöhhiomeetriline reaktsioon analüüdiga. Väga vähestel ühenditel on sellised omadused! Tiitrimismeetodid- otsene:teatud kogusele tiitritavale lahusele (A) lisatakse titrandi (T) lahust kuni reaktsiooni lõpp-punkti fikseerimiseni. skeem: A + T=P tagasi:Tagasitiitriminekui reaktsioon analüüdi ja titrandi vahel on aeglane või titrant pole püsiv; kaudne:kui titrant ei reageeri analüüsitava ainega. Standardlahused ja nõuded standardlahustele-Vajalikus standardlahuste omadused:Püsiv, et tema kontsentratsiooni peaks määrama ainult korra; Reageerima analüüdiga kiiresti; Reageerima analüüdiga täielikult; Selektiivne reaktsioon, kirjeldatav ühe võrrandiga.
standardlahuse kontsentratsiooni määramiseks Kõrge puhtus; Püsivus õhus ja lahuses; Mitte hügroskoopne; Odav; Suure molaarmassiga; Lahustuv antud reaktsioonikeskkonnas; Kiire ja stöhhiomeetriline reaktsioon analüüdiga. Väga vähestel ühenditel on sellised omadused 9. Tiitrimismeetodid (otsene, tagasi, kaudne). otsene tiitrimine - teatud kogusele tiitritavale lahusele (A) lisatakse titrandi (T) lahust kuni reaktsiooni lõpp-punkti fikseerimiseni (skeem: A + T = P) tagasitiitrimine kui reaktsioon analüüdi ja titrandi vahel on aeglane või titrant pole püsiv; -teatud kogusele tiitritavale lahusele (A) lisatakse liias titrandi (T) lahust; titrandi liig tiitritakse tagasi teise teadaoleva kontsentratsiooniga ainega (B), mis reageerib hästi titrandiga, kuid ei lagunda analüüdi ja titrandi reaktsioonil moodustunud produkti (P). skeem: A + Tliias = P + Tliig Tliig + B = Q
tagasi sisemise tasakaalu juurde. Lepitamise puhul taastatakse suhtlemine esialgu formaalsete reeglite kaudu, aidatakse kokku leppida kas ja kuidas edaspidi kohtutakse ja suheldakse. Lahutusmeetodi puhul pole tegu enam lepitamisega vaid sekkumisega. Eesmärgiks pole enam problemi lahendamine vaid kooseksistentsi tagamine ja edasise eskaleerumise vältimine. Lepitamine tomub astmelise protsessina, alates osapooltega kontakti loomisest, kuni lõpptulemuse fikseerimiseni. Sissejuhataval astmel lepitakse kokku käitumisreeglites ja tutvustatakse lepituse põhimõtteid ja edasist töökorraldust. Seejärel räägivad osapooled probleemist oma arusaamise järgi. Püütakse jõuda üksteise mõistmiseni aktiivse kuulamise kaudu. Seejärel määratletakse põhiküsimus ja selle materjali põhjal pannakse paika pidepunktid, millega hakatakse tegelema. Lahendusvõimaluste vaagimise astmel peab lepitaja välja pakkuma probleemi võimalikke lahendusi.