informatsioon üsna puudulik. Seetõttu tuleb ja võib enamasti ka leppida ligi- kaudse kvantitatiivse analüüsiga. Ka pole 35 kV võrgu revideerimisel võima- lik detailsemalt tegelda 20 kV võrgu planeerimisega. Küll aga peaks 110 kV ja 20 kV võrkude vaheline piir võimaldama tarbijaile vajalikku pingekvaliteeti kindlustava jaotusvõrgu kujundamist. Näiteks võiks täielikuma info puudumisel kujutada keskpingevõrgu fiidri pea- haru (toitealajaamast kuni elektriliselt kaugeima jaotusalajaamani või trafo- punktini) normaaltalitlusel juhtme ühtlase ristlõikega (pikkusühiku takistuste- ga r ja x) ning eeldada, et fiidri summaarne aktiivkoormus P ning reaktiiv- koormus Q = P tanφ jagunevad ühtlaselt kogu fiidri peaharu pikkusele l (joon 1.4). Sel juhul avaldub fiidri pingekadu valemiga (r + x ⋅ tan ϕ) P l
seadmed pikemaks ajaks elektriliselt eraldatakse ning ohutuse tagamiseks ka maandamine. Joonisel 5.26 on kaks uutes 110/20/10/6 kV toitealajaamades enam levinud keskpingejaotla skeemi. Joonisel 4.25a on jaotla, kus keskpingefiidri kommuteerimiseks kasutatakse võimsus- ja lahklüliti kombinatsiooni. a) b) Joonis 5.26 Toitealajaama keskpingejaotla skeemid Sellel skeemil on fiidri kaitselahutamiseks ja maandamiseks ühisajamiga kolme lülitusasendiga seade – lahklüliti/maanduslüliti. Fiidri maandamine sellise skeemi korral toimub läbi võimsuslüliti, mis tähendab, et maanduslüliti ja võimsuslüliti on mõlemad sisselülitatud asendis. Joonisel 5.26b on jaotla, kus võimsuslüliti asub vankril. Sellise fiidri kaitselahutamine tekitatakse vankri väljatõmbamisega lahtrist ning maandamiseks on eraldi asetsev kohtkindel maanduslüliti.
olla riknenud, võimsuslülitite kaarekustutuskeskkond on hävinud jne. Kuna suurimate voolude tekitajaks on lühised ja nende kaotamiseks tuleb võrgu riknenud element võimsuslüliti(te)ga välja lülitada, siis eriti suurt töökindlust nõudvates võrguosades arvestatakse olukorraga, kus võrgu normaaltalitluse ajal toimuva võimsuslüliti hoolduse jooksul oleks lülitit siiski vaja. Taolises olukorras saab lahenduseks olla vaid mingi fiidri ühendamine jaotlaga läbi kahe rööbitise võimsuslüliti. Selline võimalus tekib nn rõngasskeemide kasutamisega. Lihtsamatel juhtudel piisab ahela kaitseks ühest võimsuslülitist. Kasutada võib ühe- ja kahekordseid kogumislatte. ) Harvem kasutatakse mõisteid üks või kaks kogumislatti ja ühe- või kahekordseid kogumislattide süsteeme. ______________________________________________________________________
Rikke põhjuse Sihilik kahjustus all mõistetakse elektripaigaldiste rüüstamist, vandalismi. Nii nagu on näha jooniselt 3.2, siis peamine rikke põhjus on vananenud elektriliinid koos liiga kitsa või hooldamata liinikoridoriga. Jäitest tingitud rikkeid esineb samuti palju. Selle põhjuseks on asjaolu, et võrgus esineb rohkesti paljasjuhet, mis ei ole väga ilmastikukindel. Esineb ka erinevate teiste võrguseadmete talituses häireid, kuid need on marginaalsed. Kõige mastaapsem ühe fiidri katkestus juhtus 9. detsembril, kui elektrist jäi ilma 2974 klienti. Põhjuseks oli 10 kV liinile langenud männilatv. Kõige kauem oli 25 majapidamist keskpinge rikke tõttu 2012. aastal elektrita enam kui kuus päeva. Joonis 3.. 2012. aastal toimunud mitteplaaniliste keskpinge rikete asukohad Saare- ja Hiiumaal Jooniselt 3.3 võib tõdeda, et keskpinge rikkeid esineb hajutatult üle kogu Saare- ja Hiiumaa. Joonis 3.
Olles endast väljas sõimas ta telefonis rääkivat töötajat ning Eesti Energiat väga karmide väljenditega. Umbes pool tundi pärast seda jõudsid tema majja elektrikud, kes eemaldasid plommi. Anti ka vahend, mis juhib voolu läbi isoleeri. Plommimine läks mehele kokku maksma 25 eurot. Otsene oht oli küll möödas, kuid antud koht juhtmetes jäi siiski tuleohtlikuks. Taluperemees üritas küll elektrimeestega rääkida elektri fiidrist välja lülitamisest kuna antud fiidri all oli ainult tema majapidamine, siis poleks sellest keegi teine ka kahjustada saanud. Elektrimeestel polnud siiski volitust selle tegemiseks ning olukord jäi ikkagi veel lahtiseks. (Kaua võib, 2016) Eesti Energia klienditeeninduse osakonna juhtaja ütles juhtumi peale, et mehele selgitati telefoni teel tegelikult rahulikult ära, et antud tuleohtlik koht ei ole nende vastutusalas. Kuigi Karmen Tamm 155144TABB24
elektriliinidel ja jaotlates võivad tekkida lühised, kommutatsiooniseadmete ajamid võivad olla riknenud, võimsuslülitite kaarekustutuskeskond on hävinud jne. Kuna suurimate voolude tekitajaks on lühised ja nende kaotamiseks peab võrgu riknenud elemendi võimsuslüliti(te)ga välja lülitama, siis eriti suurt töökindlust nõudvates ahelates arvestatakse olukorraga, kus võimsuslüliti hoolduse ajal oleks seda vaja lülitamiseks. Taolises olukorras saab lahenduseks olla vaid mingi fiidri ühendamine jaotlaga läbi kahe rööbitise võimsuslüliti. Selline võimalus tekib nn rõngasskeemide kasutamisega. Lihtsamatel juhtudel piisab ahela kaitseks ühest võimsuslülitist. Kasutada võib ühe- ja kahekordseid kogumislatte. ) Harvem kasutatakse mõistet üks või kaks kogumislatti. TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 35 Rein Oidram
annaabi.ee 
