ning veresooni ahendavat ainet serotoniini, samuti mitmeid teisi aineid (noradrenaliini, adrenaliini, histamiini jm). Tsirkulatsioon: vedelikruumide sees difusioon vedelikruumide vahel osmoos (ekstratsellulaarne vedelik-rakud) interstitsiaalvedelikus difusioon ja filtratsioon (vereplasma) 7. Vere üldiseloomustus. Vereplasma iseloomustus. Veri on läbipaistmatu punane vedelik, mis koosneb õrnkollakast plasmast (ilma fibrinogeenita plasma=seerum) ja selles suspendeeritud punastest verelibledest (erütrotsüütidest), valgetest verelibledest (leukotsüütidest) ja vereliistakutest (trombotsüütidest). Vere ülesanded on: transpordifunktsioon, miljööfunktsioon, kaitse verekaotuse vastu, kaitsefunktsioon. Veri moodustab inimese kehakaalust 6-8%. Täiskasvanud naisel on verd 4 ja mehel 5 liitrit, isegi enam. Veri koosneb vereplasmast ja verelibledest ehk hemotsüütidest. Vere kogumahust on vereplasmat 54..
ühtlustatakse organismis ainevahetuses tekkinud soojus. Vereplasma. Vereplasma on selge kollaka värvusega vedelik, pH väärtusega 7,35...7,4. Vereplasmas on 90...91% vett, 6.5...8% valku ja ligikaudu 2% madalmolekulaarseid aineid. Vereplasma valkusid on 65...80 g/l, neid jaotatakse albumiinideks ja globuliinideks. Albumiine on 35...45 g/l, globuliine 24...37 g/l, viimaste hulgas fibrinogeeni(1,5...4,5 g/l), mis hüübimisel sadeneb fibriiniks. Ilma fibrinogeenita verd nimetatakse seerumiks. Globuliinid jagunevad 1-, 2-,-ja -globuliinideks. Vereplasma valkude ülesanded: · Vereplasma valgud võtavad osa ainete transpordist. Albumiinidega on kas osaliselt või täielikult seotud kaltsium, bilirubiiin, rasvhapped ja ka mõned ravimid, globuliinidega hormoonid, lipiidid, raud, vitamiinid jne. · Vereplasma valgud osalevad organismi kaitsereaktsioonides. Antikehad, mis tekivad
ühtlustatakse organismis ainevahetuses tekkinud soojus. Vereplasma. Vereplasma on selge kollaka värvusega vedelik, pH väärtusega 7,35...7,4. Vereplasmas on 90...91% vett, 6.5...8% valku ja ligikaudu 2% madalmolekulaarseid aineid. Vereplasma valkusid on 65...80 g/l, neid jaotatakse albumiinideks ja globuliinideks. Albumiine on 35...45 g/l, globuliine 24...37 g/l, viimaste hulgas fibrinogeeni(1,5...4,5 g/l), mis hüübimisel sadeneb fibriiniks. Ilma fibrinogeenita verd nimetatakse seerumiks. Globuliinid jagunevad 1-, 2-,-ja -globuliinideks. Vereplasma valkude ülesanded: · Vereplasma valgud võtavad osa ainete transpordist. Albumiinidega on kas osaliselt või täielikult seotud kaltsium, bilirubiiin, rasvhapped ja ka mõned ravimid, globuliinidega hormoonid, lipiidid, raud, vitamiinid jne. · Vereplasma valgud osalevad organismi kaitsereaktsioonides. Antikehad, mis tekivad
VEREPLASMA ·Vereplasmas on 90...91% vett, 6.5...8% valku ja ligikaudu 2% madalmolekulaarseid aineid. ·Vereplasma on selge kollaka värvusega vedelik, pHväärtusega 7.35...7.4. ·Vereplasma valkusid on 65...80 g/l, neid jaotatakse albumiinideks ja globuliinideks. Albumiine on 35...45 g/l, globuliine 24...37 g/l, viimaste hulgas fibrinogeeni(1,5...4,5 g/l), mis hüübimisel sadeneb fibriiniks. ·Ilma fibrinogeenita verd nimetatakse seerumiks ·Globuliinid jagunevad 1-, 2-,-ja -globuliinideks. VEREPLASMA VALKUDE ÜLESANDED · Vereplasma valgud võtavad osa ainete transpordist. Albumiinidega on kas osaliselt või täielikult seotud kaltsium, bilirubiin, rasvhapped ja ka mõned ravimid, globuliinidega hormoonid (kortisool, türoksiinjne), lipiidid, raud, vitamiinid jne. · Vereplasma valgud osalevad organismi kaitsereaktsioonides. Antikehad, mis tekivad vastusena
annaabi.ee 
