- uuris antiikkrijandust - mahukaim värsstoos: ''Africa'' (Romma ja Kartaago võitlus, kus Rooma tuleb võitjaks) - hinnatumad loomingud on koondatud ''Laulude raamatusse'' Giovanni Boccaccio (1313-1375) - kirjutas novelle - huivtus antiigist - kohtus suursuguse daami Maria d'Aguinoga, kellest sai inspiratsiooniallikas (loomingus kutsus ta teda Fiametta nime all) - arendas erilist jutlustajasoont - ''Fiommetta ehk Eleegia madonna Fiammettale'' õnnetu armastuse lugu; esimene psühholoogiline romaan Lääne-Euroopas - ''Dekameron'' tõi kuulsuse ning pani aluse Itaalia ilukirjandusliku proosa arengule Niccolo Machiavelli (1469-1527) - ajaloolane, poliitik - ''Valitseja'' räägib inimeste kirgedest ja puudustest - analüüsis riigikordade olemust ning jagas valitsejatele õpetussõnu - ''Eesmärk pühitseb abinõu'' kõige alatumadki võtted on lubatud, kui need riigile kasuks tulevad SAKSAMAA:
ladinakeelne poeem, ,,Laulude raamatusse"- sisaldas rohkem kui 300 itaaliakeelset sonetti, lisaks kantsoone, ballaade, madrigale jm. Ning koosnes kahest osast: 1. ,,Madonna Laura eluajal" 2. ,,Pärast madonna Laura surma" · Giovanni Boccaccio(1313-1375)- Ta polnud väga kuulus aga aitas siiski kaasa ajaloo arengule. Tema teosed on järgmised: ,,Fimmetta ehk Eleegia madonna Fiammettale"- õnnetu armastuslugu, ,,Dekameron"- novelle täis raamjutustus. · Martin Luther(1469-1536)-usuteadlane ja kirikuõpetaja. Tõlkis ,,Piibli" Saksa keelde aastal 1534, millega soodustas oma rahvataseme kiiret tõusu. · Rotterdami Erasmus(1469-1536)- üks Euroopa haritumaid ja erudeeritumaid mehi sel ajal. Ta kirjutas ladinakeelse filosoofilise satiiri ,,Narruse kiitus" mis tõi talle kirjamehe kuulsuse.
rohkem kui 300 itaaliakeelset sonetti jne. Petrarca armastusluules on täielik avatus. Hilisemat renessansilüürikat ei mõjutanud vaid luuletuste vormipeenusega vaid ka platoonilise arvamatuse ideega. Petrarca tegi soneti eriti kuulsaks. Petrarca sonett koosneb kaest ühiste riimidega nelikvärsist ning kahest veidi vabama riimitusega värsikolmikust. Ülesehitus pidi väljendama tervikliku mõtet. 4.Boccaccio (Dekameron) On samuti pärit Firenzest. Tema teost ,,Fiammetta ehk Eleegia madonna Fiammettale" peetakse autobiograafiliste sugemetega teost on nimetatud esimeseks psühholoogiliseks romaaniks Lääne-Euroopas. ,, Dekameron" tõi talle kuulsuse ja pani aluse itaalia ilukirjandusliku proosa arengule. Teoses on kolm noormeest ja seitse noort daami, kes põgenevad katku eest ning hakkavad üksteisele lugusid rääkima. Kokku räägitakse kümne päevaga sada novelli. Novellides on palju sarnasust hiliskeskaja linnaproosaga. Esile tuuakse inimeste patte ja nõrkusi
,,madonna Laura eluajal" ja ,,pärast madonna Laura surma". Peateemaks on armastus Laura vastu, Laura oli tema muusa, keda ta paljude aastate kestel oma värssides ülistas. Boccaccio polnud oma kaasajal nii tuntud, sest viljeles novelli(madalat zanri). Napolis hinnati poeesiat, ning ka tema esimesi luulekatsetusi saatis edu. Firenzesse naasnuna asus ta arendama oma teist annet-erilist jutustajasoont. Tema varasema loomeperioodi silmapaistvam teos, romaan ,,Fiammetta ehk Eleegia madonna Fiammettale", kus on pihtimus õnnetu armastuse loost. See teos on esimene psühholoogiline romaan Lääne-Euroopa kirjanduses. ,,Dekameron" tõi Boccacciole kuulsuse ja pani aluse itaalia ilukirjandusliku proosa arengule. Neid novelle seob raamjutustus, mis juhatab teose sisse ja on ühtlasi selle teljeks. 3 meest ja 7 daami põgenevad katku eest villasse, seal jutustavad kümnekesi kümne päeva jooksul lugusid, igaüks igapäev ühe. Kokku räägivad 100 novelli, see on nagu pidu katku ajal
Noormees vannub, et käib kodulinnas ära ja mõne aja pärast on tagasi armastus võib jätkuda. Fiammetta jääb ootama igatseb, unistab, meenutab. Mööduvad kuud noormehest pole kuulda. Kui on kuulda, siis kuuleb, et on abiellunud. Fiammetta seda kuuldes väga murtud ja õnnetu. Neid tundeid Boccaccio kujutabki. Raamat läheb edasi sellega, et varsti jõuavad Fiammettani uued uudised, et too naine tal armuke. Valus, kuna eelistas teist Fiammettale. Abielu vbl sundlik, aga armukese puhul naine võitnud noormehe südame. Lootused, et Fiammettani tagasi tuleb, on kustunud ja sellepärast on naine iseäranis õnnetu. Varem ülistati naisi kui jumalannasid. Boccaccio kujutas neid mõtlevatest, tundvatest, reaalsetest inimestest. Petrarca ja Boccaccio said kokku. Boccaccio pidas Petrarcat ja Dantet oma suurteks eeskujudeks, õpetajateks. Kirjutas teoseid ka antiikmeestest. Tegeles antiigi uurimisega, aga ei saavutanud sellist sügavust