6. Ühevanemalised liigid, apomiksis Ühevanemalised liigid Uniparentaalsetel liikidel jääb ära geneetilise informatsiooni vahetus isendite vahel. Isendid paljunevad vegetatiivselt, partenogeneetiliselt, apomiktselt või iseviljastumise teel. Lisaks pärilikele mutatsioonidele tekivad neil üksteisest üha enam erinevad kloonid, mis loodusliku valiku toimel moodustavad üksteisest rohkem või vähem erinevaid mikroliike. Apomiksis - Fertiilsete seemnete moodustumine ilma viljastamiseta. 75 % teadaolevatest apomiktidest kuulub sugukondadesse: 1. kõrrelised 2. korvõielised 3. roosõielised 7. Ühe-, kahe- ja kolmekojalised taimed Monoöötsiline e. ühekojaline – isas- ja emasõied või hermafrodiitsed õied 8. Seksuaaltüübid taimedel Erinevate seksuaaltüüpide olemasolu ühel taimel võimaldab paindlikumalt vastavalt vajadusele jagada ressursse emas- ja isassugurakkude moodustamisele sõltuvalt keskkonnatingimuste
püsilillepeenrasse. Muu oluline informatsioon väga dekoratiivsed sordid on kuldkollaste lehtedega ,,Aurea" ja kollasekirjude lehtedega ,,Variegata". Eestikeelne nimetus on Harilik naistenõges Ladinakeelne nimetus on Nepeta cataria Sugukond huulõielised Botaaniline iseloomustus - Naistenõges on vähenõudlik taim, kasvab igal mullal, kus on küllaldaselt toitaineid ja niiskust, eelistab päiksepaistelist kasvukohta. Ta on 40-50 cm kõrguseks kasvav tugeva varre ja fertiilsete harudega mitmeaastane rohttaim. Õitseb juuni lõpust septembrini. Sageli peetakse naistenõgest melissiks. Ta on hea meetaim. Harilikku naistenõgest kasutatakse maitse- ja ravimtaimena. Eeterlikud õlid annavad noorele taimele roosi lõhna, mis taime vananedes asendub sidruni lõhnaga. VARS - Hästi harunev vars kasvab 50 kuni 70 cm kõrguseni. LEHT - Pehmed, kolmnurksed-munajad, saagja servaga lehed on alt hallikad, kaetud karvadega. ÕIS - Huulõied on varre tipus
vahel. Isendid paljunevad vegetatiivselt, partenogeneetiliselt, apomiktselt või iseviljastumise teel. Lisaks pärilikele mutatsioonidele tekivad neil üksteisest üha enam erinevad kloonid, mis loodusliku valiku toimel moodustavad üksteisest rohkem või vähem erinevaid mikroliike. Agaamsed kompleksid – apomiktsed mikroliigid, neile lähedased seksuaalsed liigid, hübriidid ja mikroliigid, mis on kord seksuaalsed, kord apomiktsed. Apomiksis Fertiilsete seemnete moodustumine ilma viljastamiseta. 7. Ühe, kaheja kolmekojalised taimed Ühekojaline taim – isasja emasõied või hermafrodiitsed õied, isasja emasõied paiknevad samal taimel Kahekojalised ehk diöötsilised ehk lahksugulised on taimed, kus ühel taimel on ainult kas isasõied või emasõied. Kolmekojalised taimedmõne sama liigi taime õites nii emakad kui tolmukad, mõnel kas ainult tolmukad või ainult emakad 8. Seksuaaltüübid taimedel Monoöötsiline e